J.I.1. お金を数えてください。 Palun, lugege raha üle!

Alustame kõige lihtsamast ja tähtsamast - arvudest.
一 1
二 2
三 3
四 4
五 5
六 6
七 7
八 8
九 9
十 10
百 100
千 1000
万 10 000
億 100 000 000
兆 1 000 000 000 000
京 10 000 000 000 000 000
零 0

千両

NB!

Hiina keelest erinevalt esineb 両 jaapani keeles ainult püsiühendites: 両親 "(mõlemad lapse)-vanemad", 両国 "kumbki riik", 両日 "kaks päeva"; 両氏, 両者 "kumbki (isik)"; 両方, 両面 "mõlemad osapooled"; 両手, 両足, 両腕, 両側, 両翼, 両極, 両端, 両様, 両岸, 両輪 jne.

Pane tähele, et hiina keelest erinevalt tuleb arvsõna "üks" kindlasti lisada ainult "tuhandest" suuremate ühikarvsõnade ette: 万, 億, 兆, 京.
10 = 十
12 = 十二
20 = 二十
100 = 百
200 = 二百
210 = 二百十
1000 = 一千
2000 = 二千
10 000 = 一万
20 000 = 二万
100 000 = 十万
200 000 = 二十万
1000 000 = 百万
2000 000 = 二百万
10 000 000 = 一千万
20 000 000 = 二千万
100 000 000 = 一億
200 000 000 = 二億

Pane tähele, et hiina keelest erinevalt jaapani arvsõna sees nulle 零 märgiga ei tähistata, kuigi nulle võidakse erandjuhul arvete lugemisel sarnasel moel välja hääldada kas 飛び või 飛んで. Õnneks tarvitatakse enamasti araabia numbreid.

203 = 二百(飛び)三
3002 = 三千(飛んで)二

Pane tähele, et kuigi nulle võidakse telefoninumbris, tootekoodis vm veerida hiina 零 asemel ka jaapanipärselt 〇-ga: maru, siis araabia numbrite jada hääldamisel loetakse nulli tavaliselt hoopis laensõnaga ゼロ: zero.

109 = hyaku-kyū = ichi-maru-kyū

J.I.1.1 練習してください。 Harjutage, palun!

Kirjuta araabia numbritega!
五十五
九十七
八十六
八十四
八百四十六
二百二十
一千百十万
三億三千三百三十三
一億一千百十万三千三百三十三

J.I.1.2 漢字 hiina märgid

日本の新聞

Ka jaapani keelt kirjutatakse üldiselt vasakult paremale ja ülevalt alla nagu hiina ja eesti keelt.
八億二千七百三十万二千七百三十一 = 8 2730 2731
Ajalehtedes ja muudes trükistes on siiski tavaline ka vanahiina tava kirjutada paremalt vasakule järgnevate püstridadena.

Kuna hiina märkidega kirjutatakse jaapani keeles lisaks erinevatel aegadel erinevast keelest laenatud hiinapärastele sõnadele ka omi - jaapani päritolu sõnu, siis sõltub iga hiina märgi hääldus iga kord sõnaühendist, milles teda parajasti tarvitatakse. Enam vähem aimatav on ainult hiina märkide tähendusväli. Seetõttu algaja õppur ei peakski pähe tuupima kõiki võimalikke hääldusi, mida tal igapäevase jutu rääkimiseks tarvis ei lähe.

J.I.1.3 書いてください。 Kirjutage, palun!

Tuleta meelde, kuidas joonistatakse järgmisi märke!
Õige vastus avaneb märgi peale klõpsates.

億
兆
京

Pane tähele, et joonistatakse ülevalt alla!

千

Pea meeles, et mõned märgid võivad olla väga sarnased!

千 干

J.I.1.4 ローマ字 Rōmaji transkriptsiooni hääldamine

一 ichi 1
二 ni 2
三 san 3
四 shi 4
五 go 5
六 roku 6
七 shichi 7
八 hachi 8
九 kyū 9
十 jū 10
十二 jūni 12
二十 nijū 20
百 hyaku 100
二百 nihyaku 200
一千 issen 1000
二千 nisen 2000
一万 man 10 000
二万 niman 20 000
十万 jū man 100 000
十二 jūni man 120 000
二十 nijū man 200 000
百万 hyaku man 1000 000
二百万 nihyaku man 2000 000
一千万 issen man 10 000 000
二千万 nisen man 20 000 000
億 oku 100 000 000
二億 ni oku 200 000 000
零 rei 0

Ka Jaapanis tarvitatavat rōmaji transkriptsiooni ei saa kahjuks lugeda täpselt nii nagu eesti keelt. Kuulake hoolega salvestustelt, kuidas jaapanlased ise hääldavad.

Kriipsukesed täishäälikute kohal märgivad jaapani keeles (üli)pikka täishäälikut:
kyū-oku-kyū-hyaku-kyūjū en .

Teadlikult tuleks hoidud uuema aja eesti keeles kombeks saanud võõramate sõnade ja nimede eelviimaste silpide inglise- ning venepärasest rõhutamisest ja pikendamisest (omeega, abjelluma, Helsinkki, Kurzeeme, Kalamaaja jne)!

NB!

Mitsubishi , Matsuda , Toyota , Tōkyō , Kyōto , Ōsaka , Hiroshima , Nagasaki

Baruto Kaito

u - Nagu kuulda hääldub ilma kriipsuta "u" ülilühidalt ja pisut "ü" moodi:
     Baruto sangoku
y - hääldub eesti keele j-tähe moodi:
     kyū-en
j - hääldub nii hiina kui jaapani keeles eestlase kõrva jaoks dž moodi nagu gi itaalia keeles ("Don Giovanni"):
     jū-en
ch - hääldub eestlase kõrva jaoks enam-vähem tš moodi nagu hiina keele q - või siis c itaalia keele sõnas "ciao":
     hachi-jū-ichi en
sh - hääldub eestlase kõrva jaoks enam-vähem š moodi nagu hiina keele x:
     shichigatsu
z - hääldub eestlase kõrva jaoks enam-vähem (d)z moodi nagu hiina keeles:
     Suzuki
r - hääldub ilma vähimagi põrinata ja vastab hiina laensõnade [l] häälikule:
     Subaru
w - hääldub umbes nagu u ehk nagu w inglise keele sõnas "we" [wi]:
     Kawasaki

NB!

Kuna ka pahaendeline "surma" tähistav hiina märk 死 hääldub shi, siis tarvitatakse igapäevakeeles selle hiina laensõna asemel jaapani omasõna:
四 shi 4 yon .
Jaapani omasõna eelistatakse hiina laensõna asemel ka 7 puhul:
七 shichi 7 nana .

J.I.1.5 発音を練習してください。 Harjutage hääldust, palun!

Susisevad häälikud on eestlastele ka jaapani keele puhul kõige raskemad. Klõpsa lingile, kuula jaapanlaste hääldust ja ütle järgi!

零、一円、二円、三円、四円、五円、六円、七円、八円、九円、十円、百円、一千円、一万円、十万円、百万円、一千万円、一億円
八千十一円、一千十八円
六億円、六十円、一億六円、十六円
八十七円、七十八円、四十一円、三十四円

J.I.1.6 文法 grammatikat

類別詞 ühiksõnad

パン

Nii hiina kui jaapani keeles loendatakse alati mingite ühikute kaupa - ka loomi, inimesi, mööblit ja kõike muud. Hiina keelest erinevalt ei ole jaapani keeles ühte - kõige levinumat loendamise ühikut, mida võiks alati tarvitada, kui täpsem sõna ei tule meelde.
     Ühiku valik sõltub enamasti loendatavate esemete kujust. Näiteks: lapikute asjade loendamise ühik on 枚 mai (mitu "lipikut, lipakat, lehte, viilakat, lapakat, lätakat").
     切符を2枚ください。 Palun 2 piletit!
     チケットを4枚ください。 Palun 4 pääset!
     パンを3枚ください。 Palun 3 viilu leiba!

Ütle, mitu vanaema sul on! Pea meeles, et isikute loendamise ühik on 人!

お婆さんは何人いますか。

Ütle, mitu kassi sul on! Pea meeles, et loomade loendamise ühik on 匹!

猫は何匹いますか。

Ütle, mitu leiba pildil on! Pea meeles, et igasuguste kaupade loendamise ühik on hiina keelest tuttav 個!

パンは何個ありますか。

J.I.1.7 仮名 jaapani silpkirjad

Eeelnevast on näha, et jaapani keele lugemiseks tuleb vältimatult selgeks õppida hiina kirjamärkidele lisaks ka 2 jaapani silpkirja.
Kuna mõned märgid esinevad äärmiselt harva, siis pole mõtet neid kõiki kohe alustuseks pähe tuupida, vaid neid saab meelde jätta ka lihtsalt tuttavaid lauseid kirjutama õppides.

J.I.1.7.1 ひらがな grammatilised tunnused

Ümarad hiragana märgid tähistavad käänd- ja pöördsõnade grammatilisi liiteid.

J.I.1.7.2 カタカナ võõrsõnad

Nurgeliste katakana märkidega kirjutatakse võõrsõnu, mis pole laenatud hiina riigikeelest.

J.I.1.8 単語 sõnu

     Igal hiina kirjamärgil on nii tähendus kui hääldus. Jaapani silpkiri annab edasi ainult hääldust ilma tähenduseta. Meeldejätmist hõlbustab, kui iga sõna puhul selgeks teha kõik märgid, millest ta koosneb.

Hiinakeelset vastet näed, kui viid hiire märgi kohale.

ください kudasai = Palun!
     して(ください) shite = (palun) tehke
     練習 renshū = harjutus
     翻訳 hon'yaku = tõlge

Kui 練習してください。 Renshū shite kudasai. tähendus on "Harjutage, palun!", siis kuidas öelda jaapani keeles: Tõlkige, palun!?

書いて(ください) kaite = (palun) kirjutage
教えて oshiete = (palun) öelge

Kui 書いてください。 Kaite kudasai. tähendus on "Kirjutage, palun!", siis kuidas öelda jaapani keeles: Öelge, palun!?

(発音)を o = (mi)da, (hääldus)t
発音 hatsuon = hääldus
文法 bunpō = grammatika

Kui 発音を練習してください。 Hatsuon o renshū shite kudasai. tähendus on "Palun, harjutage hääldust!", siis kuidas öelda jaapani keeles: Palun, harjutage grammatikat!?

単語 dango = sõna (ühik = 語 )
     漢字 kanji = hiina kirjamärk (ühik = 字 )
     ローマ字 rōmaji = ladina tähestik (ühik = 字 )
     ひらがな hiragana = grammatilised märgid (ühik = 字 )
     カタカナ katakana = võõrtähed (ühik = 字 )
切手 kitte = postmark (ühik = 枚 )
     切符 kippu = sõidupilet (ühik = 枚 )
     チケット chiketto = etenduse pääse (ühik = 枚 )
     パン pan = leib (ühik = 枚 , 斤 , 個 , 分 )

Kui 切手を5枚ください。 Kitte o go-mai kudasai. tähendus on "5 postmarki, palun!", siis kuidas öelda jaapani keeles: Palun, kirjutage üks hiina hieroglüüf!?

Kuidas hääldada järgmisi ひらがな ja カタカナ märke:

   1 お, 2 を, 3 え,
   4 さ, 5 ち,
   6 だ, 7 た, 8 な, 9 ナ, 5 チ,
   10 が, 11 か, 12 カ

Leia õppetükist laused, kus on ülal loetletud sõnu!

J.I.1.9 聞いて練習してください。 Harjuta kuulamist!

Kuula ja ütle järgi!

J.I.1.10 外来語 võõrsõnu

Võõrnimed, mis ei pärine hiina märke tarvitavast keelest, kirjutatakse enamasti カタカナ kirjas.

Eesti	エストニア	Esutonia
Läti	ラトビア	Ratobia
Leedu	リトアニア	Ritoania
Poola	ポーランド	Pōrando
Soome	フィンランド	Finrando
Inglismaa	イングランド	Ingurando
Holland	オランダ	Oranda
Rootsi	スウェーデン	Suu~ēden
Norra	ノルウェー	Noruu~ē
Taani	デンマーク	Denmāku

Kuidas hääldada järgmisi カタカナ märke:

1 ー
1 イ, 2 ト
1 ノ, 2 ソ, 3 ン, 4 ツ, 5 シ, 6 ミ

Leia peatükist sõnu, kus on ülal loetletud märke!

J.I.1.11 正しい発音を選択してください。 Vali õige hääldus!

30
sanju, sanjū

50
ごじょう、ごじゅう

60
ろくじ、ろくじゅう

90
きゅうしゅう、きゅうじょう、きじゅう、きゅうじゅう、きゅうしゅ

J.I.1.12 意符 mõistelised märgiosad

Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 湖 , 河川 , 波浪 ) ühine osa 氵!

Arva tähendusliku osa ( 氵 ) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

J.I.1.13 音符 häälduslikud märgiosad

Õpi selgeks tuttavate märkide (億, 零, 五) häälduslikud osad!
煉, 互, 節, 香, 関, 温, 譚, 撰, 沢

J.I.1.14 これらの漢字のどの部分が意味に関係していますか？ Leia märkide mõistelised osad!

J.I.1.15 これらの漢字のどの部分が発音に関係していますか？ Leia märkide häälduslikud osad!

J.I.1.16 日本語と中国語の単語を書いてください。 Kirjuta jaapani ja hiina sõnu!

J.I.1.17 数えてください。 Loenda!

   Loe aastaarve tänasest edasi! Näiteks:

nisen nijū ichi nen
   2021年
nisen nijū ni nen
   2022年

Watashi wa sen kyūhyaku kyūjū-nen ni umaremashita.
私は1990年に生まれました。

NB!

Jaapani ametlik ajaarvamine käib valitsejate valitsemisaastate kaupa.

< < 目次 sisukord > >

J.I.2. 時計 kell

Search This Blog

jaapani keel

J.I.1. arvud