J.I.4 liiklemine

J.I.4. 飛行機は何日に出発しますか。 Mis kuupäeval lennuk välja lendab?

J.I.4.1 復習

J.I.4.1.1 ローマ字で書いて下さい。

Japanrērupasu wa ikuradesu ka?
ジャパンレールパスはいくらですか
Jikan wa kekkō kakarimashita.
時間結構かかりました。
Menyū wa omoni sutēki to hanbāgā desu.
メニューは主にステーキとハンバーガーです。

J.I.4.1.2 カタカナで書いて下さい。

   1 , 2 ,
   3 , 4 ,
   5 , 6 ,
   7 , 8 , 9 ,
   10 , 11 ,
   12 ,
   13

Basu ni wa nan-nin no kuraianto ga imasu ka.
バスには何人のクライアントがいますか。
Takushī de mo kurejittokādo de shiharau koto wa dekimasu ka?
タクシーでもクレジットカードで支払う事は出来ますか?
Takushīdoraibā wa, reshīto ni chippu o tsuika shimashita.
タクシードライバーは、レシートにチップを追加しました。

J.I.4.1.3 ひらがなで書いて下さい。

   2 , 3 ,
   6 , 6 , 6 ,
   8 , 9 , 9 , 10 ,
   12 , 13 ,
   15 ,
   15 , 15 ,
   16 ,
   19

Basu noriba wa doko desu ka.
バス乗り場 どこ です 
Soko e wa basu de ikimasu ka.
そこバス行きます
Sumimasen ga, koko kara ferītāminaru e wa dō ittara ī deshou ka.
みません ここからフェリーターミナルへ どう行ったらいい でしょう

J.I.4.1.4 漢字で書いて下さい。

   1 , 2 現金, 3 , 4 , 5 , 6 切符, 7 , 8 二枚

Shinkansen no kippu o nimai kudasai.
新幹線の切符二枚下さい。
Genkin de haratte kudasai.
現金ってさい。
Hoka no iro ga arimasu ka.
りますか。

J.I.4.2 発音

高低アクセント toonilangus

Ka jaapani keeles saab samadest häälikutest koosnevate sõnade tähendust eristada silbitoonide abil. See nähtus on üpris keeruline ja piirkonniti erinev. Siin peatükis piirdun ainult kõige olulisemaga.
   Üldjuhul püsib kõneledes häälekõrgus iga sõna lõpuni enam-vähem samal tasemel, kuid iga toonilangusega sõnatüvi langetab kõnemeloodiat aste-astmelt üha madalamale. Seetõttu iga uut osalauset tuleb alustada taas algselt kõrguselt.
  1. Tonaalne üksus ei ole mitte iga rōmaji transkriptsiooni põhjal oletatav pikk või lühike "silp", vaid igale ひらがな ja カタカナ märgile vastav välteühik "moora". Iga pikk täishäälik koosneb kahest "moorast", millest kummagi toon võib olla erineva suunaga.
          先生 sèńséꜜè せんせい
          ローマ字 ròómáꜜjì
  2. Toonilangusega sõnatüvel võib ainult esimene "moora" olla madal. Juba teine peab tõusma kõrgeks, olenemata sellest mitmenda "moora" järel toon langeb.
          ローマ字 ròómáꜜjìɲì
          インターネット ìńtáánéꜜttòɲì
          先生 sèńséꜜèɲì
  3. Toonilanguseta sõnatüvede ükski "moora" ei tõuse toonilanguse algpunkti kõrgusele.
          kàkīɲī
          kàkíꜜɲì
          牡蠣 káꜜkìɲì

          hàɕīɲī
          hàɕíꜜɲì
          háꜜɕìɲì

   Harjuta toonilangust!

「柿に、垣に、 牡蠣に、 端に、橋に、箸に 」と言いました。
"kàkīɲī, kàkíꜜɲì, káꜜkìɲì, hàɕīɲī, hàɕíꜜɲì, háꜜɕìɲì" to iimashita.

NB!

   Edaspidi osutan toonilangusele ainult siis, kui sellest sõltub sõna tähendus.

J.I.4.3 文法を説明しましょう。

tegusõnade põhivormid: (-a, -i, -u, -e, -o)

     Jaapani keele erinevad tegusõnaliited liituvad erinevatele tüvelõputäishäälikutele. Seetõttu on tegusõnatüvedel 5 põhivormi:
  1. 直さ :
  2. 直し :
    • eelmises õppetükis õpitud viisaka kõnestiili abitegusõna ます ees:
      直します, 直しました, 直しましょう, 直しません
      paranda(b, -n, -me ...), parandas(id, -in, -ime ...), võiks parandada, ei paranda
    • esimeses õppetükis õpitud viisaka palve tunnuse ees:
      直して下さい Palun parandage!
  3. 直す : (sõnaraamatu vorm) parandav
  4. 直せ : (karm käsk) Paranda siis!
  5. 直そ- : üle-eelmises õppetükis tutvustatud võimalust väljapakkuva liite ees: Võiks(ime) parandada.

tegusõnade pöördkonnad: (-u, kuru, suru, -iru, -eru)

     Mõnede tegusõnarühmade "pööramine" erineb siiski ülalloetletud näidetest.
  1. Suur osa tegusõnu "pöördub" eeltoodud näite (直す) sarnaselt.

    NB!

       t-ga algavate tunnuste (て, た jne) liitumisel i-lõpulisele tüvele toimuvad järgmised muutused:
    1. い+て =
      ち+て =
      り+て =
    2. び+て = んで
      み+て = んで
      に+て = んで
    3. き+て =
    4. ぎ+て = いで
    5. き+て =
  2. 来る
    1. こ-
    2. くる
    3. くれ-
    4. こい
    t-ga algavate tunnuste (て, た jne) liitumisel i-lõpulisele tüvele muutusi ei toimu ( 来て, 来た jne).
  3. する
    1. さ-
    2. する
    3. すれ
    4. せよ , しろ
    t-ga algavate tunnuste (て, た jne) liitumisel i-lõpulisele tüvele muutusi ei toimu ( して, した jne).
  4. -iる
    1. -i
    2. -i
    3. -iru 見る
    4. -ire 見れ
    5. -iyo 見よ , -iro 見ろ
    t-ga algavate tunnuste (て, た jne) liitumisel i-lõpulisele tüvele muutusi ei toimu ( 見て, 見た jne).
  5. -eる
    1. -e
    2. -e
    3. -eru 出る
    4. -ere 出れ
    5. -eyo 出よ , -ero 出ろ
    t-ga algavate tunnuste (て, た jne) liitumisel i-lõpulisele tüvele muutusi ei toimu ( 出て, 出た jne).

Valige tüvelõpusilp ja põhjendage!

  1. 呼ぶ:
    済みません。タクシーを呼で下さい。
    Sumimasen. Takushī o yonde kudasai.

    Palun kutsuge takso!
  2. 止まる:
    ここに止まないでください。
    Koko ni tomara naide kudasai.

    Palun ärge siin peatuge!
  3. 行く:
    此のバスは空港へ行ますか。
    Kono basu wa kūkō e iki masu ka.

    Kas see buss läheb lennujaama.
  4. 教える:
    この地図で教て下さい。
    Kono chizu de oshiete kudasai.

    Palun näidake sellel kaardil!
  5. 降りる:
    港へ行くのに此処で降ていいですか
    Minato e iku no ni koko de orite ī desu ka.

    Kas sadamasse minekuks oleks hea siin (peatuses bussist) maha minna?
  6. する:
    席を予約たいです。
    Seki o yoyaku shitai desu.

    Tahaks istekohta reserveerida.
  7. 乗る:
    600番に乗て下さい。
    Roppyaku-ban ni notte kudasai.

    Minge number 600 (bussi) peale!
  8. 来る:
    会いにてくれて、ありがとう。
    Ai ni kite kurete, arigatō.

    Tänan, et (mulle jaama) vastu tulite!
  9. 行く:
    東京駅へ行て下さい。
    Tōkyō eki e itte kudasai.

    Palun sõitke Tōkyō raudteejaama!
  10. 戻る:
    明日出て、翌日に戻たいです。
    Ashita dete, yokujitsu ni modoritaidesu.

    Tahaks homme välja sõita ja järgmisel päeval tagasi tulla.

Kuidas hääldada järgmisi ひらがな märke:
  1. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9
  1. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 ,
  3. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
  4. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
Leia peatükist laused, kus on ülal loetletud märke!

J.I.4.4 本文を読む準備をして下さい。

敬語 viisakus

Eelmise õppetüki kaupluse ainelisest vestlusest võis märgata, et viisakad teenindajad tarvitavad tähelepanuväärselt keerulisemaid väljendeid kui kunded:
  入らっしゃいませ ~ 入って(下さい)
  差し上げましょう ~ 上げます
  申し訳ありません ~ 済みません
  御座います ~ 有ります
  如何 ~ どう

   Jaapani ühiskonnas viisakaks peetavate normide omandamiseks kulub välismaalasel aastakümneid. Lisaks olukorraga sobivale kehakeelele (näiteks kummardussügavusele) tuleb õppida valdama ka päris keele erinevaid viisakustasandeid.
   Viisakustasandite süsteem on üpris keeruline. Üldreeglina, mida pikem on väljend, seda viisakam. Oma pereliikmete sõprade ja alluvatega suheldes räägitakse lühemalt.
   Selles peatükis püüan ainult lühidalt selgitada, milles on üldse asi. Jaapani keele põhisõnavara omandamiseni võiksite lausete moodustamisel siiski piirduda eelmises õppetükis õpitud viisaka kõnestiili abitegusõna ます vormidega.

謙譲語 alandlikud enesekohased tegusõnad

  1. Enda ja oma lähedaste tegemistest tuleks kõnelda alandliku varjundiga tegusõnade abil:
      居る ~ 有る
      参る ~ 来る, 行く
      伺う ~ 質問する
  2. Kõneleja enda tegemistele viitavaid tegusõnu tuletatakse eesliite お ja abitegusõna する abil:
      お待ちする
      お呼びする
  3. Enda ja oma lähedaste tegemistest kõneldes tarvitatakse alandliku varjundiga abitegusõnu:
    申し上げる致す
      お呼び致す ~ 呼ぶ
      お申し上げる ~ 言う

Vali piisavalt viisakas keelend ja põhjenda!
  1. ちょっと伺い  ますが、
    Chotto ukagai  masu ga,

    Tahaksin pisut küsida,
  2. その事故について彼に質問し  た。
    Sono jiko ni tsuite kare ni shitsumon shi  ta.

    Küsisin temalt selle liiklusõnnetuse kohta.
  1. 質問し
  2. 伺い
  1. これからはバルトさんとお呼び致そう。
    Korekara wa Baruto-san to oyobi ita sou.

    Siitpeale kutsugem Teid härra Barutoks!
  2. ホテルにタクシーをお呼び   ください。
    Hoteru ni takushī o   o yobi   kudasai.

    Palun kutsuge hotelli takso!
  1. お呼び
  2. お呼び致
  1. 早めの返事をお待ちしており  ます。
    Hayame no henji o omachi shite ori  masu.

    Ootame Teilt peatset vastust.
  2. 少々お待ち下さい。はい、確かに予約があり   ます。
    Shōshō omachi kudasai. Hai, tashika ni yoyaku ga ari  masu.

    Oodake pisut! Meil on kindlasti Teie reserveering olemas.
  1. あり
  2. おり
  1. 電車が参り  ます。
    Densha ga mairi  masu.

    Meie rong tuleb.
  2. このエレベーターは上へ参り  ます。
    Kono erebētā wa ue e mairi  masu.

    See meie lift läheb ülespoole.
  1. 行き
  2. 来てい
  3. 参り

尊敬語 aupaklikud sõnad ja liited

  1. Lugupeetud inimeste tegemistest tuleks kõnelda aupakliku varjundiga sõnade abil:
      入らっしゃる ~ 来る, 行く
      為さる ~ 為る
      仰る ~ 言う
  2. Lugupeetud inimestele viitavaid sõnu tuletatakse eesliidete: , ja järelliidete: , さん abil:
      ご主人 Teie mees
      子供さん Teie lapsed
      お Teie kodu (ja pere)
  3. Lugupeetud inimeste tegemistest kõneldakse eriliste tegusõnaliidete ja umbisikulise tegumoe abil:
      お読みになる ~ 読む
      読まれる ~ 読む

Vali piisavalt viisakas keelend ja põhjenda!
  1. 先生がお待ちになる
    Sensei ga omachi ni naru.

    Õpetaja ootab.
  2. 先生をお待ちする    
    Sensei o omachi suru     .

    Me ootame Teid, Õpetaja.
  1. になる
  2. する
  1. 本人のお名前をご存知ですか。
    Hon'nin no onamae o gozonji desu ka?

    Kas härrased teavad, mis selle härra nimi on?
  2. 彼の   名前   を知っていますか。
    Kare no   namae   o shitte imasu ka?

    Kas teate, mis ta nimi on?
  1. 名前
  2. お名前
  1. すみません、鈴木先生は                    いますか。
    Sumimasen, Suzuki sensei wa             imasu ka.

    Vabandust, kas hr Suzuki on siin?
  2. 失礼ですが、鈴木先生はいらっしゃいますか。
    Shitsurei desu ga, Suzuki sensei wa irasshaimasu ka.

    Palun vabandust, kas härra Suzuki viibib siin?
  1. いらっしゃい
  1.             食べてください。
              Tabete kudasai.

    Sööge, palun!
  2. 召し上がってください。
    Meshiagatte kudasai.

    Osutage seda au ja sööge, palun!
  1. 食べ
  2. 召し上がっ

J.I.4.5 これらの言葉を覚えて下さい。

shingō = valgusfoor; tähis
下鉄 chikatetsu = allmaaraudtee, metroo
     densha = rong
     sen = (bussi vms) liin, joon
eki = jaam, peatus
     ekiin = jaamateenindaja
りる oriru = sõidukist maha astuma
Kui 次の駅で降りたらいいのですか。 tähendab Kas ma peaks järgmises jaamas väljuma?, siis kuidas öelda jaapani keeles: Minge selles jaamas maha!?
shiru = teadma
kiku = kuulama, küsima
     do = (mitu) korda
Kui 地下鉄の駅がどこにあるか知っていますか。 tähendab Kas Te teate, kus on metroojaam?, siis kuidas öelda jaapani keeles: Ma ei tea. Palun küsige jaamateenindajalt uuesti!?
e = (kuhugi)-le poole jms
iku = minema
     たい tai = taha(b teha)
Kui スーパーへ行きたいです。 tähendab Ma tahan marketisse minna., siis kuidas öelda jaapani keeles: Kuhu Te järgmisel pühapäeval minna tahate??
noru = sõidukisse minema
     たら tara = juhul kui (teha nii); (sellise tegevuse) korral ...
Kui どのバスに乗ったらいいのでしょうか。 tähendab Millise bussi peale ma peaksin minema?, siis kuidas öelda jaapani keeles: Minge taksoga!?
migi = parem (pool)
     hidari = vasak
がる magaru = pöörduma, väänduma jms
Kui あの信号の処を右へ曲がって下さい。 tähendab Tolle foori juurest pöörake paremale!, siis kuidas öelda jaapani keeles: Kas vasakule??
tōri = tänav
     gawa = külg
massugu = otse edasi
Kui 車を運転している時は左側を通りなさい。 tähendab Autot juhtides hoiduge vasakule tee poolele!, siis kuidas öelda jaapani keeles: Palun minge siit paremale ja otse!?
chikaku = lähikond
     hen = (seal) pool, kandis

Kui 目的のアドレスがその辺のどこか近くにあるはずです。 tähendab Otsitav aadress peaks olema kusagil sealpool päris lähedal., siis kuidas öelda jaapani keeles: Jaamateenindaja peaks olema sealpool.?
ryōkin (ryóꜜòkìǹ ) = kulu, hind
     かる kakaru = kulub (aega, raha vms)
Kui アパートではガスの料金も掛かっています。 tähendab Korteris on ka gaasikulud., siis kuidas öelda jaapani keeles: Kulub umbes 10 minutit.?

J.I.4.5.1 質問に答えて下さい。

どちらがジャパンレールパスで、
どちらが地下鉄の路線図で、
どちらがパスポートですか。


J.I.4.5.2 適切な単語を選択して下さい。

  1. Tsugi wa doko  desu ka.
    -----
  2. Sumimasen, koko kara kūkō e dō ittara īdesu ka.
    -----
  3. Soko e wa chikatetsu de ikemasu ka.
    -----
  4. Moyori no chikatetsu eki wa doko desu ka.
    -----
  5. Minato e iku ni wa nanban no basu ni nottara īdesu ka.
    -----
  6. Jūnana ban no basu no teiryūjo wa doko desu ka.
    -----
  7. Kono densha wa doko iki desu ka?
    -----
  8. Tōkyō Eki made ikitai no desu ga.
    -----
  9. Watashi no   oriru eki ni chikadzuitara oshiete kudasai.
    -----
  1. basu
  2. densha
  3. doko
  4. e
  5. eki
  6. iki
  7. not
  8. oriru
  9. tetsu

J.I.4.5.3 歯擦音を練習して下さい。

知る : chiru, jiru, shiru
近く : chikaku, jikaku, shikaku

  1. 彼は英語教師の資格がある。
    Kare wa eigo kyōshi no shikaku ga aru.

    -----
  2. 彼女は事故の原因が自分にあると十分に自覚していた。
    Kanojo wa jiko no gen'in ga jibun ni aru to jūbun ni jikaku shite ita.

    -----
  3. 彼はホテルの近くに車を止めた。
    Kare wa hoteru no chikaku ni kuruma o tometa.

    -----
  1. chikaku
  2. jikaku
  3. shikaku

J.I.4.5.4 正しい翻訳を選択して下さい。

  1. jaam
  2. kulub (aega, raha vms)
  3. kulud
  4. kuulama, küsima
  5. liin
  6. lähikond
  7. maha minema
  8. metroo
  9. minema
  10. otse edasi
  11. parem (pool)
  12. peale minema
  13. pöörduma
  14. rong
  15. taha(b teha)
  16. teadma
  17. tänav
  18. valgusfoor
  19. vasak
  20. (sellise tegevuse) korral ...
  1. 近く
  2. 地下鉄
  3. 電車
  4. 行く
  5. 掛かる
  6. 聞く
  7. 曲がる
  8. 真っ直ぐ
  9. 乗る
  10. 降りる
  11. 料金
  12. 信号
  13. 知る
  14. たい
  15. たら
  16. 通り


J.I.4.5.5 適切な単語を選択して下さい。

  1. 東京駅に着いたら教えてさい。
    -----
  2. 此処はという停留所ですか。
    -----
  3. みません、ちょっと通して下さい。
    -----
  4. 東京は此処からいくつ目ですか 。
    -----
  5. ホテルへってください。
    -----
  6. 一日に付きらですか。
    -----
  7. 此処を良くりません。
    -----
  8. ガソリンスタンドは途中にりますか。
    -----

J.I.4.5.6 長い音に注意して下さい。

近く : chigaku, chikaku
信号 : shingo, shingō
真っ直ぐ : massugu, masuku
駅員 : eigin, ekin, ekiin, eikin
知る : shiiru, shiru
行く : iku, ikū, ikku, ikkū
: migi, miki, mikki
通り : tōri, tori, torii
聞く : kigu, kigū, kiku, kikū , kikku

  1. 温度計は温度を測る器具です。
    Ondokei wa ondo o hakaru kigu desu.

    -----
  2. 女性に年齢を聞くべきではない。
    Josei ni nenrei o kiku beki de wa nai.

    -----
  1. kigu
  2. kiku

J.I.4.5.7 正しい漢字を選択して下さい。

chikaku , chikatetsu , densha , eki , hidari , iku , kàkáꜜrù , kiku , magaru , màssúꜜgù , migi , noru , òríꜜrù , ryóꜜòkìǹ , sen , shiru , shingō , táꜜì , tara , tòóríꜜ
  1. 掛かる
  2. 料金
  3. 聞く
  4. 近く
  5. 降りる
  6. 地下鉄
  7. 行く
  8. 真っ直ぐ
  9. 乗る
  10. 曲がる
  11. 電車
  12. たい
  13. 知る
  14. 通り
  15. 信号
  16. たら

J.I.4.5.8 一致する中国語の単語を見つけて下さい。

  1. 船で旅行します。
    -----
  2. 迷いました。
    -----
  3. 地下鉄で行きます。
    -----
  4. 真っ直ぐ左へですね。
    -----
  5. 地図を見せて下さい。
    -----
  6. どっちの方向ですか。
    -----
  7. 病院の処を右へですね。
    -----
  8. この席は空いていますか。
    -----
  9. いたらいいんでしょうか。
    -----
  10. タクシーは十分ます。
    -----
  11. どの電車ったらいいんですか。
    -----
  1. 地铁去。
    -----
  2. 好呢?
    -----
  3. 了。
    -----
  4. 是哪個方向
    -----
  5. 乘船旅行
    -----
  6. 那列電車呢?
    -----
  7. 请给我看地图
    -----
  8. 這個位子空著嗎?
    -----
  9. 左拐一直走對嗎?
    -----
  10. 医院向右对吗?
    -----
  11. 出租車大約十分鐘
    -----

J.I.4.5.9 正しい発音を選択して下さい。

側に : gàwáɲī, kàwáꜜɲì, káꜜwàɲì
聞く : gigu, giku, kiku
信号 : chinkō, jinko, jinkō, shingō, shinko
  1. 東京の人口はどれくらいですか。
    Tōkyō no jinkō wa dore kurai desu ka?

    -----
  2. 信号が青になったよ。
    Shingō ga ao ni natta yo.

    -----
  1. jinkō
  2. shingō

電車 : densha, tensha, tencha, tenza
通り : tori, tōri
  1. 少年少女たちが通りでパレードしていた。
    Shōnen shōjo-tachi ga tōri de parēdo shite ita.

    -----
  2. 何枚撮りましたか。
    Nan-mai torimashita ka.

    -----
  1. tori
  2. tōri

J.I.4.6 読んで下さい。

旅行者: 失礼ですが、
-----
通行人: はい、何でしょうか。
-----
旅行者: 東京駅は、どの辺でしょうか。
-----
通行人: ええと、この通りを真っ直ぐ行って下さい。 東京駅はそれらの信号の近くにあります。
-----
旅行者: 済みません、あそこに地下鉄の駅がありますか。
-----
通行人: 済みません、知りません。駅員に聞いて下さい。
-----
旅行者: ありがとう。さようなら。
-----

旅行者: 済みません、地下鉄の駅は何処ですか。
-----
駅員: 其処を左へ曲がって下さい。
-----
旅行者: あの信号のどちらですか。
-----
駅員: 右側です。
-----
旅行者: 六本木へ行きたいのですが、どの電車に乗ったらいいのですか。
-----
駅員: 日比谷線です。
-----
旅行者: 何処で降りるのですか。
-----
駅員: 広尾で降りて下さい。
-----
旅行者: 料金は幾ら掛かりますか。
-----
通行人: 済みません、知りません。あそこでもう一度聞いて下さい。
-----
旅行者: ありがとう。さようなら。
-----

J.I.4.6.1 以下の単語を含む文を見つけて下さい。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

どの辺, 真っ直ぐ,近く,地下鉄の駅,曲がって,右側,どの電車,線,降りる,料金,もう

J.I.4.6.2 質問して答えて下さい。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!
  1. 誰が話しているのですか?
  2. 旅行者は何を尋ねますか?
  3. 通行人は何と答えましたか?
  4. その後、旅行者は何を尋ねますか?
  5. 通行人は何と答えましたか?
  6. 旅行者は駅員に何を尋ねますか?
  7. 駅員は何と答えましたか?
  8. 六本木へはどう行ったらいいでしょうか?
Küsige ja vastake nüüd ise!

J.I.4.6.3 間違いを直して下さい。

此のバスは空港に止まりますか。
Kome pazu ha kūkō ni tomosimasu ga.

港はいくつ目ですか。
Minato ha rittsu-me desu ga.

东京訳までいくらですか。
Tōkyō Eki mode ritsusa desu ga.

どの択で乘り换えたら良いですか。
Dome eki de norikaenasa yoi desu ga.

大學へ行くのは幾番ですか。
Daigaku he iku me ha nan-ban desu ga.

バス乘り场は何処ですか。
Pazu tōriba ha doko desu ga.

J.I.4.7 漢字

J.I.4.7.1 これらの漢字のどの部分が意味に関係していますか?

  1. , , , , , ,
  2. , , , , ,
  3. , ,
  4. , ,
  5. , , ,
  6. , ,
  7. , ,
  8. , ,
  9. , , , ,
  10. , , , , ,
  11. , , ,
  12. , , ,
  1. , , ,
  2. , ,
  3. , ,
  4. ,
  5. , , ,

J.I.4.7.2 これらの漢字のどの部分が発音に関係していますか?

  1. ,
  2. ,
  3. ,
  4. , ,
  5. ,
  6. , , ,
  7. ,
  1. ,
  2. ,
  3. , , ,
  4. , , ,
  5. ,
  6. 言う, , , 結う
  7. , , , , 請う
  8. , ,
  9. ,
  10. , , , , , , , ,
  11. 分かる, 別れる
  12. , , , ,
  13. ,
  14. , , ,
  15. ,
  16. , ,
  17. , ,
  18. , , , , , ,
  19. , ,
  20. , ,
  21. , , ,
  22. , , ,
  23. , ,
  24. ,
  25. ,
  26. ,
  27. , ,
  28. , , ,
  29. , ,
  30. ,
  31. ,
  32. , , , ,

J.I.4.7.3 新字体

Leia vastav hiina keeles tarvitatav lihtsustamata ja lihtsustatud kuju igale jaapani keele märgile (vasakpoolses tulbas)!
  1. 线
  2. 驿

J.I.4.7.4 音符

   Õpi selgeks tuttavate märkide (号, 線, 辺, 近, 員, 金 ) häälduslikud osad!
, , , , , ,


J.I.4.7.5 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade ( 車輪, 輻輳, 輸出) ühine osa!

   Arva tähendusliku osa ( 車 ; 氵, 水 ; 金 ; 木) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

J.I.4.7.6 日本語と中国語の単語を書いて下さい。

  1. 信号, 信號
  2. 電車, 电车, 電車
  3. 地下鉄, 地鐵, 地铁
  4. 海辺, 海邊, 海边
  5. 真っ直ぐ, 一直
  1. 結構, 结构
  2. 現金, 现金
  3. 御座, 禦座
  4. 差別, 差别
  5. 支払, 支付
  6. 経済, 經濟, 经济
  7. 以為, 以爲, 以为
  8. 売買, 賣買, 卖买
  9. 翻訳, 翻譯, 翻译
  10. 選択, 選擇, 选择
  11. , ,
  12. , ,
  13. 適切, 合適, 合适
  14. 単語, 單詞, 单词
  15. 天気, 天氣, 天气
  16. 関知, 關心, 关心
  17. 韓国, 韓國, 韩国
  18. 意味, 意義, 意义
  19. , 亿
  20. 準備, 准备
  21. 漢字, 汉字
  22. 午後, 午后
  23. 失礼, 失禮
  24. 時計, 时钟
  25. 獅子, 狮子
  26. 到達, 到达
  27. 数字, 數字

J.I.4.8 外来語を推測してください。

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.
mopeed モペッド
mootorratas オートバイ
veoauto トラック
maastur ジープ
pikap ピックアップトラック
buss ボタン
reisisadam フェリーターミナル
taksojuht タクシードライバー
äriviisa ビジネスビザ
turistirühm ツーリストグループ
reisitšekk トラベラーズチェック
pardale registreerimine チェックイン
vets トイレ
dušš シャワー
kliimaseade エアコン
autorent レンタカー
hamburger ガソリンスタンド
motell モーテル
platvorm プラットホーム
lennujaamabuss リムジンバス

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem (üle 5 korra)?

Kuidas hääldada järgmisi カタカナ märke:
  1. 1 , 2 , 3 , 4
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  1. 1 , 2 , 3 , 4
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  3. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  4. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  5. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
  6. 1 , 2
  7. 1


Leia peatükist sõnu, kus on ülal loetletud märke!



J.I.4.9 以下の談話を翻訳して実行して下さい。

1)

Turist vabandab ja küsib, kuidas metroojaama minna.
-----
Jaamateenindaja käsib siit paremale pöörata.
-----
Turist küsib, kas paremale ja otse.
-----
Jaamateenindaja kinnitab seda.
-----
Turist küsib, millise liiniga lennujaama (空港 ) minna.
-----
Jaamateenindaja vastab, et 京成成田空港線 liiniga.
-----
Turist vastab, et ei saa aru.
-----
Jaamateenindaja kordab.
-----
Turist küsib, kus tuleb väljuda.
-----
Jaamateenindaja ütleb, et 成田 peatuses.
-----
Turist küsib, kui palju sõit maksab.
-----
Jaamateenindaja kurdab, et ei tea ja palub metroos uuesti küsida.
-----
Turist tänab ja jätab hüvasti.
-----


2) Loe kohe eesti keeles nii palju, kui aru saad!

地下鉄の駅は、どの辺でしょうか。
あの信号の近くにあります。
真っ直ぐ右へ行って下さい。
まだ知りませんでした。
それを左へ曲がって下さい。
どの線に乗ったらいいのか分かりません。
次の駅で降りて下さい。
料金はリーズナブルですが・・・
もう一度言って下さい。

J.I.4.10 複合語

Arva näidete põhjal () liitsõnade tähendus!

J.I.4.11 年月日

私は1959年2月16日に結婚しました。

Jaapanikeelsed kuupäevad sarnanevad kirjapildis hiina keelele, kuid nende hääldamine on oluliselt keerulisem.

Kuu nimetuse tavaline kuju on [hiina arvsõna + /gatsu/]: 11月 jū ichi gatsu, 4月 shi gatsu, 7月 shichi gatsu.

Erandiks on september:
  • 9月 kúꜜgàtsù
Kuupäeva tavaline kuju on [hiina arvsõna + /nichi/]: 31日 sanjū ichi nichi, 28日 nijū hachi nichi, 27日 nijū shichi nichi, 17日 jū shichi nichi, 16日 jūroku nichi.

Erandiks on 1-10, 20 ning 4-ga lõppevad liitarvsõnad: Ütle, mis kuupäev on täna, oli eile, üleeile jne!

今日は9月6日です。
昨日は9月5日でした。
一昨日は9月4日でした。
一昨昨日は9月3日でした。
4日前は9月2日でした。
5日前は9月1日でした。

明日は(何月)何日ですか?
明後日は何日ですか?
明々後日は何月何日ですか?
4日後は何日ですか?



J.I.3. 価格 hind   <   <     目次 sisukord     >   >   J.I.5. 医者を呼んで下さい。 Palun kutsuge arst!


Comments

Popular posts from this blog

J.I.6. kordamine

J.I.5 abi