J.I.3. ostud

J.I.3. 価格 hind

J.I.3.1 復習

J.I.3.1.1 ローマ字で書いて下さい。

Intānettokafe de no ippun wa ikura desu ka.
インターネットカフェでの1分はいくらですか

J.I.3.1.2 カタカナで書いて下さい。

   1 ,
   2 , 3 , 4 ,
   5 , 6 , 7 ,
   8 , 9 , 10 , 11 ,
   12 ,
   13 ,
   14

Īe, gaido wa chiketto o motte imasu.
いいえ。ガイドチケットを持っています。
Jazukonsāto wa nanji ni hajimarimasu ka.
ジャズコンサートは何時に始まりますか。

J.I.3.1.3 ひらがなで書いて下さい。

   1 , 2 , 3 ,
   4 ,
   5 , 6 , 7 , 8 ,
   9 , 10 ,
   11 ,
   12 ,
   13 ,
   14 , 15

Kinō wa ī tenki de wa arimasen deshita.
昨日はいい天気ではありませんでした
Hai. Sōdesu. Arigatō. Sayōnara.
はいそうですありがとうさようなら

J.I.3.1.4 漢字で書いて下さい。

   1 中国, 2 , 3 午後, 4 , 5 , 6 , 7 韓国, 8 , 9 失礼, 10

Watashi wa Chūgokujin de wa arimasen. Kangokujin desu.
中国人ではありません。韓国人です。
Mō gogo ichiji jūippun desu.
もう午後216です。
Shitsurei desu ga, ima nanji desu ka.
失礼ですが、今何時ですか。

J.I.3.2 発音

pikad täishäälikud

Jaapani keele pikki täishäälikuid märgivad
  1. rōmaji kriipsukesed täishäälikute kohal:
          kyū-oku-kyū-hyaku-kyūjū en .
  2. カタカナ kriipsud täishäälikute järel:
          ビール    bīru
  3. ひらがな puhul silbilõputäishääliku kordamine:
          正しい    tadashī

NB!

   kaksiktäishäälik ou sulandub kokku ō-ks:
      お待ちましょう。
      O machimashou.

   kaksiktäishäälik ei sulandub kokku ē-ks:
      うれい
      urei

pikad kaashäälikud

Jaapani keele pikki kaashäälikuid märgivad
  1. rōmaji kahekordsed kaashäälikud:
          chiketto
  2. カタカナ puhul: kaashääliku ees:
          チケ    chiketto
  3. ひらがな puhul: kaashääliku ees:
          ちょとまて!    Chotto matte!

NB!

   n-i ega m-i ei pikendata ega -ga vaid ja -ga:
      分かりませんね
      Wakarimasenne.
      アンマ
      Amman.

sulghäälikud (t, d; k, g; p, b;)

Jaapani keele nõrku sulghäälikuid märgib
  • カタカナ ja ひらがな puhul: silbi järel:
          ひら    hiragana

NB!

  1.    b-ga algavad silbid tuletatakse f / h-ga algavatest silpidest abil:
          ール
  2.    p-ga algavad silbid tuletatakse f / h-ga algavatest silpidest abil:
         

J.I.3.3 文法を説明しましょう。

tegusõnade pööramine: tee(n, -d, -b, -me, -te, -vad), tegi(n, -d, -me, -te) ...

     Jaapani keele tegusõnade enamiku pööramine on reegipärasem kui eelmises õppetükis käsitletud köite ( です, でした, でしょう, では有りません, ではありませんでした, ではありませんでしょう ) puhul.

Näiteks juba köite vormidest tuttav abitegusõna "omama" pöördub järgmiselt.


( = 有る , 在る , 或る )
aru
= (sõnaraamatu vorm) omav, olemasolev,
     ( とうきょうにあるおふぃすはおおきいですか?
東京にあるオフィスは大きいですか?
Kas Tokio kontor on suur?
     あるすぽんさあたちがそういった。
あるスポンサー達がそう言った。
Mõned sponsorid ütlesid sedasi.
     わたしのきょうあるのはすぽんさあのおかげだ。
私の今日在るのはスポンサーのお陰だ。
(Nende saavutuste juures, kus) ma täna olen, olen ma tänu sponsorite toele. )

ありま
arimasu
= (mul, sul, kuskil ...) on
     ( てえぶるのうえにてれびがあります。
テーブルの上にコーヒーはありません。
Laua peal on televiisor.
     あなたのおふいすにはらじおがありますか?
あなたのオフィスにはラジオがありますか?
Kas su kontoris on raadio?
     こんぴゅうたあはありますか?
コンピューターはありますか?
Kas sul arvuti on? )

ありまし
arimashita
= (mul, sul, kuskil ...) oli
     ( きのうそのてえぶるのうえにてれびがありました。
昨日そのテーブルの上にテレビがありました。
Selle laua peal oli eile televiisor.
     あなたのろんどんのおふいすにはらじおがありましたか?
あなたのロンドンのオフィスにラジオはありましたか?
Kas su Londoni kontoris oli raadio?
     ななさいのときにゆめはありましたか?
7歳の時に夢はありましたか?
Kas sul 7-aastaselt oli unistusi? )

ありましょ
arimashō
= (mul, sul, kuskil ...) võiks olla

ありませ
arimasen
= (mul, sul, kuskil ...) ei ole
     ( てえぶるのうえにこおひいはありません。
テーブルの上にコーヒーはありません。
Laua peal kohvi ei ole.
     あなたのおふいすにはぷりんたあがありませんか?
あなたのオフィスにはプリンターがありませんか?
Kas sinu kontoris printerit ei ole?
     お金はありませんか?
お金はありませんか?
Kas sul raha pole? )

ありませでした
arimasen deshita
= (mul, sul, kuskil ...) ei olnud
     ( きのうそのてえぶるのうえにはぱすぽおとがありませんでした。
昨日そのテーブルの上にはパスポートがありませんでした。
Eile selle laua peal passi ei olnud.
     もすくわのおふいすにといれはありませんでしたか?
モスクワのオフィスにトイレはありませんでしたか?
Kas Moskva kontoris vetsu ei olnud?
     ななさいのときにゆめはありませんでしたか?
7歳の時に夢はありませんでしたか?
Kas sul 7-aastaselt unistusi ei olnud? )

ありませでしょう
arimasen deshou
= vast ei ole (kunagi)

  1. 彼氏います     か。
    Kareshi imasu     ka?

    Kas sul peigmees on?
  2. 多くの学生がコンテストに参加しました  
    Ōku no gakusei ga kontesuto ni sanka shimashita  .

    Paljud õpilased osalesid võistlusel.
  3. しかし、店員はそれについて何も言ませんでした
    Shikashi, ten'in wa sore ni tsuite nani mo imasen deshita.

    Aga müüja selle kohta midagi ei öelnud.
  4. そこへ行く道など、どうして私に分かりましょう
    Soko e iku michi nado, dōshite watashi ni wakarimashou.

    Kuidas ma võiksin teada sinna minevat teed jms?
  1. ませんでした
  2. ました
  3. ましょう
  4. ます

Kuidas hääldada järgmisi ひらがな märke:
  1. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 ,
  1. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
Leia peatükist laused, kus on ülal loetletud märke!

J.I.3.4 本文を読む準備をして下さい。

osutavad asesõnad

See peatükk tutvustab osutavate asesõnatüvede ( = , = , = , = ) tuletisi.

küsimus? siin (minu juures) seal (sinu juures) seal (eemal) 漢字
どれ
milline asi (neist)?
これ
see asi siin minu juures  
それ
see asi seal sinu juures  
あれ
see asi seal eemal
+れ
これら
need asjad siin minu juures  
それら
need asjad seal sinu juures  
あれら
need asjad seal eemal
+れ
どの
milline ... (neist)?
この
see ... siin minu juures  
その
see ... seal sinu juures  
あの
see ... seal eemal
乃 / 之
どんな
milline?
こんな
selline nagu see siin minu juures  
そんな
selline nagu see seal sinu juures  
あんな
selline nagu see seal eemal
どこ
mis koht?
ここ
see koht siin minu juures  
そこ
see koht seal sinu juures  
あそこ
see koht seal eemal
処 / 所
どちら
=
こちら
=
そちら
=
あちら
=
どっち
mis suund?
こっち
siia minu suunas  
そっち
sinna sinu suunas  
あっち
sinna eemale
どいつ
milline tegelane (neist)?
こいつ
see tegelane siin minu juures  
そいつ
see tegelane seal sinu juures  
あいつ
see tegelane seal eemal
どう
mil moel?
こう
sel moel nagu see siin minu juures  
そう
sel moel nagu see seal sinu juures  
ああ
sel moel nagu see seal eemal
 
どんだけ
mil määral?
こんだけ
sel määral nagu siin minu juures  
そんだけ
sel määral nagu seal sinu juures  
あんだけ
sel määral nagu seal eemal


  1. の  コーヒーは高いです。
    Ano   kōhī wa takai desu.

    Too kohv seal on kallis.
  2. あなたはど   んなジュースが好きですか。
    Anata wa do   n'na jūsu ga sukidesu ka?

    Millist mahla sa armastad?
  3. 正にそれ     が私の考えです。
    Masani sore     ga watashi no kangae desu.

    Just see on minu mõte?
  4. クライアントは明日そちら   へ到着いたします。
    Kuraianto wa ashita sochira   e tōchaku itashimasu.

    Klient tuleb homme sinu juurde.
  5. 水はここ   が一番安いですか。
    Mizu wa koko   ga ichiban yasuidesu ka?

    Kas vesi on siin kõige odavam?
  6. あなたは彼をどう   思いますか。
    Anata wa kare o dō   omoimasuka.

    Kuidas sina temast arvad?
  1. ちら
  2. んな
  3. んだけ

J.I.3.5 これらの言葉を覚えて下さい。

言う iu = ütlema; nimetama
     分かる = 解る
     wakaru
= aru saama; teadma
     します < 為る
     suru
= tegema, eksisteerima jm
Kui これは日本語で何と言いますか。 tähendab Kuidas seda jaapani keeles nimetatakse?, siis kuidas öelda jaapani keeles: Välismaalane ütles: "Ma olen hiinlane."?
いらっしゃいませ < らっしゃ​る
irasshaimase
= Tere tulemast! (Astuge edasi!)
     ござる < 御座る
     gozaru
= Palun, siin on Teile ...
     どうぞ dōzo = palun (võtke, astuge edasi jne)
すみません <
sumimasen
= Vabandust! (Andke andeks!)
     申し訳 mōshiwake = vabandus

Kui 此方へどうぞ。 tähendab Palun (astuge) siia poole!, siis kuidas öelda jaapani keeles: Palun (küsige) küsimusi!?
kekkō = sobib, piisab, küllalt
     現金 genkin = sularaha
レシート reshīto = ostutšekk (inglise: receipt)

Kui 私は何方でも結構です。 tähendab Mulle sobib mistahes moodi., siis kuidas öelda jaapani keeles: Õppimiseks on aega küllalt.?
mo = kah (-gi)
     ni = (kusagi)-l, (milla)-l , (kelle)-le jms
     de = (mingis) kohas, (millegi) abil , (millegi) eest jms
Kui 今日も時間は結構あります。 tähendab Mul on täna kah aega küll., siis kuidas öelda jaapani keeles: Palun anna mulle kah!?
じゃ ja = sel juhul; niisiis
     いい = 良い , 善い , 好い
     ii
= hea
払う shiharau = maksma (kellelegi)
     差し上げる sashiageru = (austusega) pakkuma
Kui クレジットカードでお支払いしてもいいですか。 tähendab Kas ma saaksin krediitkaardiga maksta?, siis kuidas öelda jaapani keeles: Ma maksan sularahas.?
na = (selle) taoline (omadussõnu tuletav liide)
     =
     no
= (sell)e, (se)-lline (kirjeldav liide nagu hiina )
り切れる urikireru = läbi müüdud olema
Kui 売り切れな物が多いです。 tähendab Palju asju on läbi müüdud., siis kuidas öelda jaapani keeles: Läbi müüdud asju on kah.?
幾ら ikura = kui palju
     如何 ikaga = kuidas
() hoka = muu; teine
     mata = veel
Kui 学校の年度始まりが4月である国は、日本の他にありますか? tähendab Kas on teisi riike, kus kooliaasta algab aprillis?, siis kuidas öelda jaapani keeles: Peale minu (siin) kedagi teist ei ole.?

J.I.3.5.1 質問に答えて下さい。

どちらがチケットで、
どちらがレシートで、
どちらがお金ですか?


J.I.3.5.2 適切な単語を選択して下さい。

  1. Irimasen.
    -----
  2. Ōki sugimasu.
    -----
  3. Kore wa ikura desu ka.
    -----
  4. Sore ni shimasu.
    -----
  5. Are o misete kudasai.
    -----
  6. Yasuku ni narimasen ka.
    -----
  7. Kaiten jikan wa itsu desu ka.
    -----
  8. Don'na mono o osagashi desu ka.
    -----
  1. don'na
  2. ikura
  3. jikan
  4. ka
  5. kudasai
  6. masen
  7. masu
  8. sore

J.I.3.5.3 歯擦音を練習して下さい。

じゃ : cha, ja, sa, za
こいつ : koitsu, koizu
あります : Arimasu, Arimatsu
こっち : kochi, kotchi, koji, koshi
あいつ : aiju, aishu, aitsu, aizu
そっち : sochi, sotchi, soji, soshi
そう : chō, jō, shō, sō, zō
あっち : atchi, aji, ashi

  1. 恋の味は苦い。
    Koi no aji wa nigai.

    -----
  2. 足を洗いなさい。
    Ashi o arai nasai.

    -----
  3. あっちのパスポートは私のパスポートです。
    Atchi no pasupōto wa watashi no pasupōto desu.

    -----
  1. aji
  2. ashi
  3. atchi

J.I.3.5.4 正しい翻訳を選択して下さい。

  1. Andke andeks!
  2. aru saama
  3. Astuge edasi!
  4. hea
  5. kuidas
  6. kui palju
  7. küllalt
  8. läbi müüdud olema
  9. maksma (kellelegi)
  10. muu; teine
  11. pakkuma
  12. Palun (võtke, astuge edasi jne)
  13. Palun, siin on Teile ...
  14. sel juhul
  15. sularaha
  16. tegema
  17. vabandus
  18. veel
  19. ütlema
  1. どうぞ
  2. 現金
  3. 御座る
  4. 良い
  5. 如何
  6. 幾ら
  7. 入らっしゃいませ
  8. 言う
  9. じゃ
  10. 結構
  11. 申し訳
  12. 差し上げる
  13. 支払う
  14. 済みません
  15. 為る
  16. 分かる
  17. 売り切れる


J.I.3.5.5 適切な単語を選択して下さい。

  1. 小さ過ぎます
    -----
  2. 釣銭は幾らですか。
    -----
  3. 閉店時間はいつですか。
    -----
  4. 着け見ていいですか。
    -----
  5. お茶は何処で買えますか。
    -----
  6. もう少し大きいのは有りませんか。
    -----
  7. デパートは曜日が休みですか。
    -----
  8. プレゼント用に包装して下さい
    -----
  1. 有りません
  2. です
  3. 何処
  4. いい
  5. 時間
  6. 下さい
  7. ます

J.I.3.5.6 長い音に注意して下さい。

彼れ : are, arei
結構 : keiko, keikō, kekkō
言う : iu, yū, yuu
其れ : sore, sorei, sōrei
: hōga, hoka, hōka
: mada, mata, matta
  1. じゃまた後から来ます。
    Ja mata ato kara kimasu.

    -----
  2. 両親は二人ともまだ生きています。
    Ryōshin wa futari tomo mada ikite imasu.

    -----
  1. mada
  2. mata

J.I.3.5.7 正しい漢字を選択して下さい。

genkin , hoka , ii , ikaga , ikura , iu , kekkō , mata , mōshiwake , sashiageru , sumimasen , suru , wakaru , urikireru , shiharau
  1. 済みません
  2. 分かる
  3. 良い
  4. 如何
  5. 幾ら
  6. 結構
  7. 売り切れる
  8. 支払う
  9. 差し上げる
  10. 現金
  11. 為る
  12. 申し訳
  13. 言う

J.I.3.5.8 一致する中国語の単語を見つけて下さい。

  1. 免税は何処ですか。
    -----
  2. が在りますか。
    -----
  3. くに食料品はありますか?
    -----
  4. このクレジットカードは使えますか。
    -----
  5. 中国り切れなんです。
    -----
  1. 中國光了。
    -----
  2. 免稅在哪裡?
    -----
  3. 其他顏色的嗎?
    -----
  4. 附近食品嗎?
    -----
  5. 可以使用这种信用卡吗?
    -----

J.I.3.5.9 正しい発音を選択して下さい。

何れ : dore, dōre, tore, torē, tōrei
現金 : genkin, kenkin
結構 : keiko, keikō, kekkō, kekkon
  1. 私は23歳の時に結婚した。
    Watashi wa nijūsan-sai no toki ni kekkon shita.

    -----
  2. 彼女は五歳でピアノのけいこを始めた。
    Kanojo wa go-sai de piano no keiko o hajimeta.

    -----
  3. 私は結構ですよ。
    Watashi wa kekkō desu yo.

    -----
  1. keiko
  2. kekkō
  3. kekkon

どっち : tochi, dotchi, doji, dōshi
此れ : gorei, gōrei, kore, kōrei, korei
  1. 祖母はこの町で最高齢です。
    Sobo wa kono machi de sai kōrei desu.

    -----
  2. これは兄です。
    Kore wa ani desu.

    -----
  1. kore
  2. kōrei

そこ : choko, jokō, shoko, shokō, soko
どうぞ : dōchō, dōjo, dōjō, dōsho, dōso, dōsō, dōzo

J.I.3.6 読んで下さい。

店員 : いらっしゃいませ、何を差し上げましょうか。
-----
クライアント: 失礼ですが、コーヒーは何処にありますか。
-----
店員: コーヒーは此処に在ります。
-----
クライアント: インスタントコーヒーもありますか。
-----
店員: 済みません、インスタントコーヒーは売り切れなのです。
-----
クライアント: 済みません、あなたが何を言ったのか分かりません。
-----
店員: 済みません、今はインスタントコーヒーがありません。そのコーヒーは如何ですが。
-----
クライアント: じゃ、いいです。これで幾らですか。
-----
店員: これは¥407でいいです。
-----
クライアント: はい、それにします。
-----
店員: コーヒーの他に、また何か差し上げましょうか。
-----
クライアント: いいえ、結構です。クレジットカードでいいですか。
-----
店員: 申し訳ありませんが、現金で支払いください。
-----
クライアント: はい、分かりました。500円、どうぞ。
-----
店員: コーヒーでございます。
-----
クライアント: 済みません、レシートも下さい。
-----
店員: レシートでございます。
-----
クライアント: ありがとう。さようなら。
-----

J.I.3.6.1 以下の単語を含む文を見つけて下さい。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

何処, 此処,売り切れ,分かり,如何,幾ら,他,結構,クレジットカード,現金,どうぞ,レシート

J.I.3.6.2 質問して答えて下さい。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!
  1. 誰が話しているのですか?
  2. クライアントは何を尋ねますか?
  3. 店員は何と答えましたか?
  4. 店員は何を尋ねますか?
  5. クライアントは何と答えましたか?
Küsige ja vastake nüüd ise!

J.I.3.6.3 間違いを直して下さい。

その腕時計を見せて下さい。
Zono udedokei wo misete gudazai.

これと、これと、どっちがいいだろう。
Gore do, gore do, totchi ka ī tarou.

どうぞこちらへ。
Douzo gochila he.

J.I.3.7 漢字

J.I.3.7.1 これらの漢字のどの部分が意味に関係していますか?

  1. , , ,
  2. , ,
  3. , , ,
  4. ,
  5. , ,
  6. ,
  7. , , ,
  8. , ,
  9. , ,
  10. , , , , ,
  11. , ,
  1. ,
  2. ,
  3. , , ,
  4. , ,

J.I.3.7.2 これらの漢字のどの部分が発音に関係していますか?

  1. ,
  2. ,
  3. ,
  4. , , ,
  5. , , ,
  6. ,
  7. 言う, , , 結う
  8. , , , , 請う
  9. , ,
  10. ,
  11. , , , , , , , ,
  12. 分かる, 別れる
  1. , , , ,
  2. ,
  3. , , ,
  4. ,
  5. , ,
  6. , ,
  7. , , , , , ,
  8. , ,
  9. , ,
  10. , , ,
  11. , , ,
  12. , ,
  13. ,
  14. ,
  15. ,
  16. , ,
  17. , , ,
  18. , ,
  19. ,
  20. ,
  21. ,
  22. , , , ,

J.I.3.7.3 jaapanis kujundatud hiina märgid

Leia vastav hiina keeles tarvitatav lihtsustamata ja lihtsustatud kuju igale jaapani keele märgile (vasakpoolses tulbas)!

新字体

Nagu teame võib sama hiina keele märki kirjutada lihtsamalt ja keerulisemalt (訁 → 讠).
     Kogu kirjutatud ajaloo jooksul on kõiki kirjamärke pidevalt muudetud - enamasti ühtlustatud ja lihtsustatud kõigis hiina märke tarvitanud maades.
     Palju märke tarvitati kiirkirjas lihtsustatud kujul juba ammu. Mõned võeti 1956. aasta õigekirja reformiga ka mandri-Hiinas üle Jaapanist, kus need olid kohustusliku koolihariduse jooksul õpetatava kirjaoskuse nõuetega ehk ametlikes dokumentides lubatud 1 850 sõnamärgi loendiga kinnitatud juba 1946. aastal. Seetõttu sarnanevad mõned jaapanis tarvitatavad märgid mandri-Hiina lihtsustatud kirjale (nagu ka eelmisest harjutusest näha oli), aga enamasti siiski Taivanis tarvitatavatele lihtsustamata märkidele.
     Ametlikud loendid ei muutnud nimede kirjaviisi. Nimesid kirjutatakse Jaapanis tänini lihtsustamata 舊字體/旧字体 märkidega ja vanade vormide tarvitamine trükistes ka muudel puhkudel ei ole tegelikult keelatud.
     Jaapanis on loodud ka päris uusi märke, millele on väga harva isegi traditsioonilisest häälduslikust märgiosast tuletatud hiinapärane hääldus:
sen 腺 nääre < ihu + allikas
働 töö < inimene + liigutamine

     Enamik Jaapanis loodud märke on koostatud piltkirja põhimõttel tähenduslikest osadest ilma hiinapärase ühesilbilise häälduseta:
tsuji 辻 risttee < rist + teekond
ko(mu) 込 こ(む) sisse (minema, panema) < sisse + teekond
tōge 峠 mäekuru < mägi + üles + alla
hatake 畑 (kuiv) viljapõld (vastandatuna üleujutatud riisiluhale) < tuli + põld

     Hulk märke kujundati ümber teiste lihtsustatud märkide koostisosadest. Sarnase hääldusega sõnu hakati kirjutama sama hääldusliku märgiosaga:
yaku , jaku
     Mõni uusmoodustis asendab mitut vanemat märki:
ben < hen , han , ben
     Mõne kahemärgilise liitsõnatüve haruldasema märgi asemel kirjutatakse nüüd ひらがな:
futō ふ頭 < 埠頭
kigu 危ぐ < 危惧


     Vanemat kirjaviisi 繁体字 tarvitatakse seni Taiwanis, Hong-Kongis, Macaus ja paljudes välishiinlaste kogukondades. Nii mandri-Hiinas, Malaisias kui Singapuris on ametlikuks kinnitatud lihtsustatud kirjaviis.
     Selle õpiku sõnastikes näed nii vanemaid kui lihtsustatud hiina keele märke, kui hoiad hiirt jaapanikeelse lause kohal.

NB!

   Paljud sõnad on hiina ja jaapani keeles saanud erineva tähenduse:
tegami 手紙 kiri ~ shǒuzhǐ 手纸 vetsupaber

J.I.3.7.4 音符

   Õpi selgeks tuttavate märkide (支,構,又,御, 現, 差 ) häälduslikud osad!
, , , , , , , ,


J.I.3.7.5 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade (機械, 橋梁, 板材) ühine osa!

   Arva tähendusliku osa ( 氵, 水 ; 钅, 金 ; 木) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

J.I.3.7.6 日本語と中国語の単語を書いて下さい。

  1. 結構, 结构
  2. 現金, 现金
  3. 御座, 禦座
  4. 差別, 差别
  5. 支払, 支付
  6. 経済, 經濟, 经济
  7. 以為, 以爲, 以为
  8. 売買, 賣買, 卖买
  9. 翻訳, 翻譯, 翻译
  1. 選択, 選擇, 选择
  2. , ,
  3. , ,
  4. 適切, 合適, 合适
  5. 単語, 單詞, 单词
  6. 天気, 天氣, 天气
  7. 関知, 關心, 关心
  8. 韓国, 韓國, 韩国
  9. 意味, 意義, 意义
  10. , 亿
  11. 準備, 准备
  12. 漢字, 汉字
  13. 午後, 午后
  14. 失礼, 失禮
  15. 時計, 时钟
  16. 獅子, 狮子
  17. 到達, 到达
  18. 数字, 數字

J.I.3.8 外来語を推測してください。

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.
McDonald's マクドナルド
Pepsi-Cola ペプシコーラ
Coca-Cola コカコーラ
kakao ココア
kohv コーヒー
kaputšiino カプチーノ
latte カフェ・ラッテ
sidruniga tee レモンティー
limonaad レモネード
küpsis クッキー
margariin マーガリン
jäätis アイスクリーム
juust チーズ
röstleib トースト
võileib サンドイッチ
hamburger ハンバーガー
kabanoss カバノス
salat サラダ
puding プリン

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem (üle 5 korra)?

Kuidas hääldada järgmisi カタカナ märke:
  1. 1 , 2 , 3 , 4
  2. 1 , 2 , 3 , 4 5
  1. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  3. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
  4. 1 , 2
  5. 1
Leia peatükist sõnu, kus on ülal loetletud märke!



J.I.3.9 以下の談話を翻訳して実行して下さい。

1)

Müüja tervitab klienti ja küsib, mida ta tohiks pakkuda.
-----
Klient küsib, kus televiisorid on.
-----
Müüja ütleb, et televiisorid on seal.
-----
Klient küsib, kas raadiod on kah seal.
-----
Müüja vabandab, ja teatab, et raadiod on otsas.
-----
Klient vastab, et ei saa aru.
-----
Müüja kordab, et raadioid praegu ei ole ja küsib, kuidas kliendile see televiisor sobiks.
-----
Klient lepib sellega ja küsib, kui palju see televiisor maksab.
-----
Müüja ütleb hinna.
-----
Klient nõustub seda ostma.
-----
Müüja küsib, kas ta tohib lisaks televiisorile veel midagi pakkuda.
-----
Klient teatab, et sellest piisab ja küsib, kas kaardiga saab maksta.
-----
Müüja vabandab ja palub praegu maksta sularahas.
-----
Klient on mõistev ja pakub raha.
-----
Müüja ütleb, et siin on Teie televiisor.
-----
Klient palub ostutšekki.
-----
Müüja ütleb, et siin on Teie tšekk.
-----
Klient tänab ja jätab hüvasti.
-----


2) Loe kohe eesti keeles nii palju, kui aru saad!

済みません。 
ココアは何処にありますか。
此処に在ります。
その時計は如何ですが。
いいです。
これで幾らですか。 
これは¥804でいいですか。
クレジットカードでいいですか。
現金で支払いください。
600円、どうぞ。
あなたが何を言ったのか分かりません。
ココアの他に、また何か差し上げましょうか。
結構です。
レシートも下さい。
レシートでございます。

J.I.3.10 複合語

Arva näidete põhjal () liitsõnade tähendus!

J.I.3.11 週間

Hiina ja eesti keelest erinevalt ei saa jaapani keele nädalapäevade nimesid kahjuks lihtsal viisil arvsõnadest tuletada.

Jaapani keeles tarvitatakse tänini misjonäride poolt tõlgitud ladinapäraseid taevakehadel põhinevaid nimetusi. Ütle, mis nädalapäev on täna, oli eile, üleeile jne!

今日は火曜日です。
昨日は月曜日でした。
一昨日は日曜日でした。
一昨昨日は土曜日でした。

明日は何曜日ですか?



J.I.2. 時計 kell   <   <     目次 sisukord     >   >   J.I.4. 交通輸送 liiklemine


Comments

Popular posts from this blog

J.I.6. kordamine

J.I.4 liiklemine

J.I.5 abi