J.I.5 abi

J.I.5. 医者を呼んで下さい。 Palun kutsuge arst!

J.I.5.1 復習

J.I.5.1.1 ローマ字で書いて下さい。

Haitte mo kamaimasen ka.
ってもかまいませんか。
Tōkyō Eki e iku michi wo oshiete kudasaimasen ka.
東京駅へ行くえて下さいませんか。
Sumimasenga, hoteru kara moyorieki e wa dō ittara ī deshou ka.
済みませんが、ホテルから最寄駅へはどう行ったらいいでしょうか。

J.I.5.1.2 カタカナで書いて下さい。


   1 , 2 , 3 ,
   4 , 5 ,
   6 , 7 , 8 , 9 , 10 ,
   11 ,
   12 ,
   13 ,
   14

Chokorēto o kaitaidesu.
チョコレートを買いたいです。
Takushī o yonde kudasaimasen ka.
タクシーを呼んで下さいませんか。
Osoreirimasuga, nana-ban no basu no teiryūjo wa doko desu ka.
恐れ入りますが、7番のバスの停留所は何処ですか。

J.I.5.1.3 ひらがなで書いて下さい。

   1 , 2 ,
   3 , 4 , 5 ,
   6 ,
   7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12 ,
   13 , 14 ,
   15 ,
   16 ,
   17 , 18 , 19 ,
   20

O genki de.
元気
Chotto denwa wo kaketai no desu ga.
ちょっと 電話 掛けたい です
Kore wo shūri suru no ni dono kurai kakarimasu ka.
此れ 修理 する どの くらいかりますか

J.I.5.1.4 漢字で書いて下さい。

   1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11

Shokuatari no yō desu.
中りのです。
Kyūkyūsha o yonde kudasai.
救急んでさい。
Sumimasenga, chikatetsu no eki he wa dō ittara ī deshou ka.
みませんが、へはどうったらいいでしょうか。

J.I.5.2 発音

lausemeloodia

Kuna viisakad jaapanikeelsed laused lõppevad enamasti mõne küsimist, kinnitust, oletust, palvet, ettepanekut või käsku väljendava liitega ( ください), siis pole lause sisene intonatsioon öeldu tähenduse mõistmiseks hädavajalik.
   Sellest hoolimata võib kõneleja (ka küsimuste puhul) eri intonatsiooni tüüpide abil oma ütlemiste eesmärke täpsustada.
   Loomuliku intonatsiooni omandamiseks tuleb juba keeleõppe algusjärgus üritada jaapanlaste öeldud lauseid sama intonatsiooniga järele korrata.
  1. Jaapanikeelne lause algab madalalt, tõuseb järsult (enamasti teisel silbil) ja vajub tasapisi taas iga sõnaga järjest madalamale.
  2. Rõhutatav sõna öeldakse pisut kõrgema intonatsiooniga.

   Harjuta lausemeloodiat!

J.I.5.3 文法を説明しましょう。

tegusõnade siduvad liited: tervene(des, -maks, -miseni, -nuna ...)

     Paljud jaapani keele tegusõnade järelliited märgivad lauselühendi või osalause lõppu. Euroopa keeltesse tõlgitakse neid enamasti liitlausetega.
     Näiteks:
  1. i-lõpulisele tüve järel :
  2. i-lõpulisele tüve järel たい :
  3. i-lõpulisele tüve järel たがる :
  4. i-lõpulisele tüve järel たら :
  5. i-lõpulisele tüve järel たり :
  6. ところ (所) :

Valige tegusõnaliide ja põhjendage!

  1. 為る:
    お願いしたい事があるのですが。
    Onegai shitai   koto ga aru no desu ga.

    Mul oleks üks soov.
  2. 言う:
    そう言う意味で言った   のではありません。
    Sō iu imi de itta   no de wa arimasen.

    Ma ei öelnud mitte selle mõttega.
  3. 有る:
    チャンスがありましたら、ぜひ中国にいらっして下さい。
    Chansu ga arimashitara, zehi Chūgoku ni irasshite kudasai.

    Juhul kui tekib võimalus, tulge kindlasti Hiinasse!
  4. 送る:
    小包を東京に送りたいのですが。
    Kodzutsumi o Tōkyō ni okuritai no desu ga.

    Mul on soov Tōkyōsse pakki saata.
  5. 為る:
    どうした   のですか。
    Dō shita   no desu ka.

    Mis on juhtunud?
  6. 行く, 来る:
    私達は通りを行ったりたりした。
    Watashi tachi wa tōri o ittari kitari shita.

    Me käisime teed pidi edasi ja tagasi.
  7. 有る:
    スケジュールの変更がありましたら、直ぐご連絡いたします。
    Sukejūru no henkō ga arimashitara , sugu go renraku itashimasu.

    Juhul kui päevaplaanis on muudatusi, siis me võtame Teiega kohe ühendust.
  8. 行く:
    済みませんが、地下鉄の駅へはどう行ったらいいでしょうか。
    Sumimasen ga, chikatetsu no eki e wa dō ittara ī deshou ka.

    Vabandage! Kuidas (oleks parem) metroojaama minna?
  9. 仰る:
    何と仰った   のですか。
    Nan to osshatta   no desu ka.

    Mida Te ütlesite?
  10. 掛かる:
    前からお目に掛かりたいと思っていました。
    Mae kara o-me ni kakaritai   to omotte imashita.

    Olen juba ammu tahtnud kohtuda.
  11. :
    Baai ni yoru ga na, sō dattari, sō de nakattari.
    場合によるがな、そうだったり、そうでなかったり

    Olukorrast sõltuvalt, see võib nii olla kui ka mitte olla.
  1. たい
  2. たら
  3. たり

Kuidas hääldada järgmisi ひらがな märke:
  1. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10 , 11 , 12
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10
  1. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9 , 10
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 , 8 , 9
  3. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  4. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6 , 7 ,
  5. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
  6. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
Leia peatükist laused, kus on ülal loetletud märke!

J.I.5.4 本文を読む準備をして下さい。

形容詞 omadussõnad ja muud nimisõna kirjeldavad täiendid

-lõpulised kirjeldavad pöördsõnad

põhivormid:

     Euroopa keeltast erinevalt, käituvad tavalised jaapani keele omadussõnad tegusõnadena (~ punab, sinavad, ei laiu, kõrgugu, ei tigetseta, oldi vait, kollendanud, mustasid ...). Seetõttu on omadussõnatüvedelgi 5 põhivormi, mis siiski erinevad tegusõnade (-a, -i, -u, -e, -o) süsteemist.
  1. (+ら/ろ) :
  2. ( 高かり,) :
  3. ( 高き,) : (sõnaraamatu vorm) kõrguv, kõrgub = kõrge
  4. けれ : tingimust märkiva tunnuse ees:
  5. (高)かれ : sarnaseid vorme tarvitatakse ainult üksikutes kõnekäändudes:

NB!

   いい on lühend 良い -st. Seetõttu moodustatakse よい-st ka kõik muud pöörded (よかった, よくない, よくなかった).

それは良かっですね。
Sore wa yokatta desu ne.
See läks küll hästi!


   Ka liitsõna 格好いい puhul moodustatakse kõik muud pöörded よい-st: (かっこよかった, かっこよくない, かっこよくなかった).

-liide

     な liidet tarvitatakse (peamiselt hiina päritolu) nimisõnadest tuletatud omadussõnade (~ puna+ne, tõsi+ne, raud+ne ...) järel ainult nimisõna ees. Tegusõna vorme nendest tuletada ei saa. Öeldiseks on sel juhul です ( ehk だ) .
  1. :
  2. です :
  3. でした :
  4. では :
  5. :
  6. であれ : tingimust märkiva tunnuse ees:
  7. :
  8. :

NB!

   Osa i-lõpulisi tüvesid (s.h. kõik ei-lõpulised tüved) ei kuulu kirjeldavate pöördsõnade hulka ning neidki tarvitatakse samuti な-liitega ( 丁寧 , 失礼 , 有名 , 透明 , 余計 , 冷静 , 無関係 , 綺麗 , , , 得意 , 意外 , 予想外 , 有害 , 愉快 , 厄介 , 心配 , 曖昧 , 重大 , 安易 , おっちょこちょ ).

-liide

     の liidet tarvitatakse kirjeldava nimisõna ( ~ puude+ga, saksa päritolu+ga ...) järel kirjeldatava nimisõna ees. Tegusõna vorme nendest tuletada ei saa. Öeldiseks on selgi juhul です (ehk だ) .

kirjeldav tegusõna

     Nimisõna võib jaapani keeles kirjeldada ka osalausega. Nimisõna ees tarvitatakse oleviku puhul u-lõpulist tegusõna tüve ja mineviku puhul た-liidet, eitava oleviku puhul ない-liidet ja eitava mineviku puhul なかった-liidet.
Vali sobiv liide ja põhjenda!
  1. 今も、未来も、元気に  したい。
    Ima mo, mirai mo, genki ni shitai.

    Ma tahan nii praegu kui tulevikus terveks jääda.
  2. 魚が好き人は、野菜も好きです。
    Sakana ga suki na  hito wa, yasai mo sukidesu.

    Kala armastavatele inimestele meeldib ka köögivili.
  1. 彼はかっこかった!
    Kare wa kakko   yokatta!

    Ta oli jube äge!
  2. 値段が高レストランは余り好きではありません。
    Nedan ga takai     resutoran wa amari suki de wa arimasen.

    Kõrgete hindadega restoranid ei ole üleliia meeldivad.
  1. カメラは安ない。
    Kamera wa yasuku  nai.

    Fotoaparaat ei ole odav.
  2. 昨日は少し寒った。
    Kinō wa sukoshi samuka  tta.

    Eile oli pisut külm.
  1. 浴室はきれいですか。
    Yokushitsu wa kireidesuka.

    Kas vannituba on puhas?
  2. 彼女は高そうな   ドレスを着ていた。
    Kanojo wa taka-sō  na   doresu o kite ita.

    Ta kannab kalli välimusega kleiti.
  1. です

J.I.5.5 これらの言葉を覚えて下さい。

一寸 chóꜜttò = pisut
     máꜜtsù = ootama
     ける tàsúkéꜜrù = (välja) aitama
    
Kui もうちょっと待ってね! tähendab Palun oodake veel veidi, eks!, siis kuidas öelda jaapani keeles: Aidake pisut!?
kōwan = sadam
     áꜜù = kohtuma, kogema
     れる tsureru = kaasa viima

Kui 港湾に連れって行って下さい。 tähendab Palun viige mind sadamasse!, siis kuidas öelda jaapani keeles: Kohtusin temaga sadamas.?
連絡先 renrakusaki = kontaktandmed
     連絡 renraku = ühendus(t võtma), kontakteerumine
くす nakusu = (midagi) kaotama, (millestki) lahti saama
byōin = haigla
Kui 病院の連絡先を無くしました。 tähendab Olen haigla kontaktandmed ära kaotanud., siis kuidas öelda jaapani keeles: Palun kontakteeruge haiglaga!?
dóꜜòrò = tänav, maantee
     せる mìséꜜrù = (ette) näitama
Kui 海中道路をお見せしたかった。 tähendab Tahtsin sulle merealust teed näidata., siis kuidas öelda jaapani keeles: Palun näidake mulle kontaktandmeid!?
りる kariru = laenuks võtma, üürima
     (し)て見る míꜜrù = (mingit tegemist) katsetama, üritama, proovima
denwa = telefon, telefoneerimine
Kui 友達からお金を借りて見ましょう。 tähendab Katsume sõpradelt raha laenata!, siis kuidas öelda jaapani keeles: Proovime sõpradele helistada!?
急車 kyùúkyúꜜùshà = kiirabiauto
koshō = rike, kahjustus, vigastus
Kui 救急車が故障をしたらどうするのですか? tähendab Kui kiirabiauto rikki läheb, siis mida teha?, siis kuidas öelda jaapani keeles: 17. septembril läks kiirabiauto rikki.?
àtámáꜜ = pea
     出来 dèkíꜜrù = oskama, suutma; valmis olema
     riyō = tarvitamine, (ära)kasutamine
Kui その蟻が大きく扁平な頭を利用して木から木へ滑空する事が出来る。 tähendab See sipelgas suudab oma suurt ja lapikut pead kasutades puult puule liuelda., siis kuidas öelda jaapani keeles: Kelle pead tema tarvitas?!?
súꜜmù = (kusagil) elutsema
     hitsuyō = vajadus
Kui まだ都市に住む必要があると思いますか。 tähendab Kas sa ikka veel arvad, et on vaja linnas elada?, siis kuidas öelda jaapani keeles: Siin ei ole telefoni kasutada vaja.?
kíꜜbùǹ = enesetunne, tuju
     wàrúꜜì = paha
Kui 少し休んだら気分が良くなった。 tähendab Pisukese puhkuse järel läks enesetunne paremaks., siis kuidas öelda jaapani keeles: Tal on täna tuju halb.?
súꜜgù = otsekohe
     ので no de = juhul kui (teha nii); (sellise tegevuse) tõttu ...
     ちる òchíꜜrù = (kokku) kukkuma, langema, vajuma
Kui 私は体重が落ちたので服を変えなければなりません。 tähendab Kuna mu kaal on langenud, pean oma riietust muutma., siis kuidas öelda jaapani keeles: Aga kuna mul on raha, siis ma ostan otsekohe.?
kègáꜜ = vigastus
àshíꜜ = jalg
     ùdéꜜ = käsivars
Kui 足を打ったので怪我をしたと思ったけれど、直ぐに気分が良くなったのでレースに復帰した。 tähendab Kuna olin jala ära löönud, siis arvasin, et olen vigastatud, aga kuna kohe läks enesetunne paremaks, siis jätkasin võidujooksu., siis kuidas öelda jaapani keeles: Kuidas su käsi viga sai??
àmáríꜜ = üleliia, üleüldse
     りる tariru = piisama
Kui 公営住宅の数が今まで余り足りない。 tähendab Ühiskondliku majutuse hulk on praeguseni täiesti ebapiisav., siis kuidas öelda jaapani keeles: Täna ei jätkunud üldse aega.?

J.I.5.5.1 質問に答えて下さい。

どちらがタクシードライバーで、
どちらが警察官で、
どちらが医者ですか。


J.I.5.5.2 適切な単語を選択して下さい。

  1.     Ude   ga itai desu.
    -----
  2. Kagi o   nakushimashita.
    -----
  3.     Byōin o sagashite imasu.
    -----
  4. Kyūkyūsha ga enko shimashita.
    -----
  5. Anata ni oai         shitai no desu ga.
    -----
  6. Otagai ni     tasuke au hitsuyō ga atta.
    -----
  7. Esutonia taishikan e renraku shite kudasai.
    -----
  8. Itsu demo watashi ni denwa de renraku dekimasu.
    -----
  9. Otōsan no   kibun ga mae yori yoku narimashita.
    -----
  1. ai
  2. byōin
  3. denwa
  4. kibun
  5. kyūkyū
  6. naku
  7. renraku
  8. tasu
  9. ude

J.I.5.5.3 歯擦音を練習して下さい。

: aji, ashi

  1. 翌日は足が痛かった。
    Yokujitsu wa ashi ga itakatta.

    -----
  2. この味を忘れられません。
    Kono   aji o wasure rare masen.

    -----
  1. aji
  2. ashi
必要 : hishuyō, hitsuyō
待つ : masu, matsu, mazu

  1. 飛行機は速度を増しました。
    Hikōki wa sokudo o mashimashita.

    -----
  2. 1時間待ちました。
    Ichi-jikan machimashita.

    -----
  1. machi
  2. mashi
連れる : sureru, tsureru, zureru
  1. 病院に連れて行って下さい。
    Byōin ni tsurete itte kudasai.

    -----
  2. カメラの時計がコンピュータ時刻とずれているのはなぜですか。
    Kamera no tokei ga konpyūta jikoku to   zurete iru no wa naze desu ka.

    -----
  1. tsu
  2. zu


住む : shumu, sumu, tsumu

  1. ずっとここに住んでいます。
    Zutto koko ni   sunde imasu.

    -----
  2. 雑誌はテーブルの脇に積んである。
    Zasshi wa tēburu no waki ni tsunde aru.

    -----
  1. su
  2. tsu
直ぐ : jugu, sugu, tsugu

  1. 直ぐに、ナイフを下ろしなさい!
      Sugu ni, naifu o oroshi nasai!

    -----
  2. 医者は彼の折れた足を接いだ。
    Isha wa kare no oreta ashi o tsuida.

    -----
  1. su
  2. tsu
故障 : kochō, kojō, koshō, kosō, kozō

  1. 彼は自分の苦しみを誇張して話した。
    Kare wa jibun no kurushimi o kochō shite hanashita.

    -----
  2. 僕は腕白小僧に腹を立てている。
    Boku wa wanpaku  kozō ni hara o tatete iru.

    -----
  3. ある古城に1人の王様が住んでいました。
    Aru  kojō  ni hito-ri no ōsama ga sunde imashita.

    -----
  1. kochō
  2. kojō
  3. kozō
落ちる : ochiru, ojiru
一寸 : chotto, shotto, sotto, zotto

  1. その話を聞いてぞっとした。
    Sono hanashi o kiite zotto shita.

    -----
  2. 妻は金を私のポケットにそっと入れました。
    Tsuma wa kane o watashi no poketto ni sotto iremashita.

    -----
  3. こんな凄いショットは今まで見た事がないよ。
    Kon'na sugoi shotto wa ima made mita koto ga nai yo.

    -----
  4. 話し方がちょっと速すぎて私には分かりません。
    Hanashi kata ga chotto haya sugite watashi ni wa wakarimasen.

    -----
  1. chotto
  2. shotto
  3. sotto
  4. zotto

J.I.5.5.4 正しい翻訳を選択して下さい。

  1. aitama
  2. elutsema
  3. enesetunne
  4. haigla
  5. jalg
  6. kaasa viima
  7. (midagi) kaotama
  8. kiirabiauto
  9. kohtuma
  10. kontaktandmed
  11. kukkuma
  12. käsivars
  13. laenuks võtma
  14. maantee
  15. näitama
  16. ootama
  17. otsekohe
  18. paha
  19. pea
  20. piisama
  21. pisut
  22. rike
  23. sadam
  24. suutma
  25. tarvitamine
  26. telefon
  27. vajadus
  28. vigastus
  29. üleliia, üleüldse
  1. 余り
  2. 会う
  3. 病院
  4. 一寸
  5. 出来る
  6. 電話
  7. 道路
  8. 必要
  9. 借りる
  10. 怪我
  11. 気分
  12. 故障
  13. 港湾
  14. 救急車
  15. 待つ
  16. 見せる
  17. 無くす
  18. 落ちる
  19. 連絡先
  20. 利用
  21. 直ぐ
  22. 住む
  23. 足りる
  24. 助ける
  25. 連れる
  26. 悪い


J.I.5.5.5 適切な単語を選択して下さい。

  1. が痛いです。
    -----
  2. 間違い電話です。
    -----
  3. ビザを見せてください。
    -----
  4. 此処に名前と連絡先が有ります。
    -----
  5. 道に迷いました、けて下さい。
    -----
  6. ちょっと教えて下さい。此れは日本語で何と読みますか。
    -----
  7. 此れは日本語で救急車と言います。
    -----
  8. 日本語が余り出来ませんから、此処へ電話して下さいませんか。
    -----
  1. 余り
  2. ちょっと
  3. 電話
  4. 救急車
  5. 見せ
  6. 連絡先

J.I.5.5.6 長い音に注意して下さい。

一寸 : chōto, chōtō, chotō, chotto
  1. 長途バスターミナルにて夜行バスでモンゴル国に向かいます。
    Chōto basutāminaru nite yokōbasu de Mongoru kuni ni mukaimasu.

    -----
  2. ちょっと聞き落としたのですが。
    Chotto kiki otoshita no desu ga.

    -----
  1. chōto
  2. chotto
港湾 : gōwan, kōwan, kowan
道路 : doro, dorō, dōro, dōrō
  1. 2つのビーチの間には道路があります。
    Futatsu no bīchi no aida ni wa dōro ga arimasu.

    -----
  2. 警官は足踏みをして靴の泥を落とした。
    Keikan wa ashibumi o shite kutsu no doro o otoshita.

    -----
  1. doro
  2. dōro
見る : miiru, miru
故障 : kosho, koshō, kōsho, kōshō
  1. 電話は故障している。
    Denwa wa koshō shite iru.

    -----
  2. 観光客は珍しい古書を見つけた。
    Kankōkyaku wa mezurashī kosho o mitsuketa.

    -----
  3. 旅行代理店の人とチケットの値段を交渉した。
    Ryokō dairiten no hito to chiketto no nedan o kōshō shita.

    -----
  4. 私は高所恐怖症です。
    Watashi wa kōsho kyōfushō desu.

    -----
  1. kosho
  2. koshō
  3. kōsho
  4. kōshō
利用 : riwo, rio, riyō, ryō
  1. 私は量よりも質を重んじる。
    Watashi wa   ryō yori mo shitsu o omonjiru.

    -----
  2. その世界の理を変えることは出来ない。
    Sono sekai no ri wo kaeru koto wa dekinai.

    -----
  3. 出来るだけ利用する。
    Dekiru dake riyō   suru.

    -----
  1. riwo
  2. riyō
  3. ryō
直ぐ : sugu, sukku, suku, sukuu
気分 : gibun, kibun
  1. 御気分は如何ですか。
    O kibun wa ikaga desu ka.

    -----
  2. この戯文はつまらなくて退屈なのです。
    Kono gibun wa tsumaranakute taikutsuna no desu.

    -----
  1. gibun
  2. kibun
怪我 : geka, gekka, geiga, geika, kega, keiga, keika, kekka
: ashi, ashii
  1. 足に腫れ物が出来ています。
    Ashi ni haremono ga dekite imasu.

    -----
  2. 芦井さんは全国に何人いますか。
    Ashii-san wa zenkoku ni nan-ri imasu ka.

    -----
  1. ashi
  2. ashii
: ude, utte
  1. 腕時計を盗られました。
    Udedokei o toraremashita.

    -----
  2. 子供は怒って母親に打って掛かった。
    Kodomo wa okotte hahaoya ni utte kakatta.

    -----
  1. ude
  2. utte

J.I.5.5.7 正しい漢字を選択して下さい。

àmáríꜜ àtámáꜜ , àshíꜜ , áꜜù , byōin , chóꜜttò , dèkíꜜrù , denwa , dóꜜòrò , hitsuyō , kariru , kíꜜbùǹ , kègáꜜ , koshō , kōwan , kyùúkyúꜜùshà , máꜜtsù , mìséꜜrù , nakusu , òchíꜜrù , renrakusaki , riyō , súꜜgù , súꜜmù , tariru , tàsúkéꜜrù , tsureru , ùdéꜜ , wàrúꜜì
  1. 余り
  2. 助ける
  3. 住む
  4. 気分
  5. 病院
  6. 連れる
  7. 無くす
  8. 連絡先
  9. 救急車
  10. 会う
  11. 落ちる
  12. 借りる
  13. 道路
  14. 見せる
  15. 待つ
  16. 直ぐ
  17. 悪い
  18. 足りる
  19. 一寸
  20. 故障
  21. 港湾
  22. 出来る
  23. 利用
  24. 電話
  25. 必要
  26. 怪我

J.I.5.5.8 一致する中国語の単語を見つけて下さい。

  1. いです。
    -----
  2. 少々おち下さい。
    -----
  3. 頭痛がありますか。
    -----
  4. こちらの電話番号は0074です。
    -----
  5. トイレにもうりません。
    -----
  6. あなたのれました。
    -----
  7. お腹くても少しあるようです。
    -----
  8. 此のくに火山が有れば、見に行きたいのですが。
    -----
  9. 済みませんが、外貨はどこでえたらいいんですか。
    -----
  10. この旅行保険会社に連絡して下さい。
    -----
  11. 事故証明書って下さい。
    -----
  12. 彼には手術必要がありますか。
    -----
  1. 這個電話號碼是0074。
    -----
  2. 等待一下。
    -----
  3. 廁所裡沒了。
    -----
  4. 我的牙齒
    -----
  5. 你有什麼治療頭痛嗎?
    -----
  6. 請聯繫這家旅遊保險公司。
    -----
  7. 製作一份事故證明書
    -----
  8. 如果附近火山,我想去看看。
    -----
  9. 請問,外幣在哪裡兌換呀?
    -----
  10. ,而且好像有點發熱
    -----
  11. 我把鑰匙在你裡了。
    -----
  12. 需要手術嗎?
    -----

J.I.5.5.9 正しい発音を選択して下さい。

助ける : tàsúkáꜜrù, tàsúkéꜜrù
  1. その事故で誰も助からなかった。
    Sono jiko de dare mo tasukara nakatta.

    -----
  2. ちょっとすみませんが、助けてください。
    Chotto sumimasen ga, tasukete kudasai.

    -----
  1. tasuka
  2. tasuke
怪我 : kaga, kiga, kega, koga
: a, ashi, soku, ta
  1. 足を脱臼しました。
    Ashi o dakkyū shimashita.

    -----
  2. 借金で足掻きが取れない。
    Shakkin de      agaki ga torenai.

    -----
  1. a
  2. ashi
足りる : tareru, tariru, taru, tasu
  1. 足りないものがあります。
      Tarinai mono ga arimasu.

    -----
  2. 雲が低く垂れ込めた。
    Kumo ga hikuku tare kometa.

    -----
  3. 五に二を足すと七になる。
    Go ni ni o tasu to nana ni naru.

    -----
  1. tare
  2. tari
  3. tasu
連絡 : reiraku, renraku
連れる : tsuranaru, tsuraneru, tsuru, tsureru
  1. 私を門まで連れて行ってくださいませんか。
    Watashi o mon made tsurete itte kudasaimasen ka.

    -----
  2. 彼らは魚を3匹釣った。
    Karera wa sakana o roppiki     tsutta.

    -----
  1. tsu
  2. tsure

無くす : nakaru, nakasu, nakeru, nakusu
  1. 切符を無くしました。
    Kippu o nakushimashita.

    -----
  2. 私達は先生を泣かしてしまった。
    Watashitachi wa sensei o naka shite shimatta.

    -----
  3. 私はそのような話を聞くと直ぐ泣ける。
    Watashi wa sono yōna hanashi wo kiku to sugu nakeru.

    -----
  1. naka
  2. nake
  3. naku
悪い : warai, warui
見せる : mieru, mireru, miru, miseru, misuru, mitsukeru
  1. 彼女は幸福そうに見える。
    Kanojo wa kōfuku-sō ni   mieru.

    -----
  2. 京都へ行って見たいです。
    Kyōto e itte       mitai desu.

    -----
  3. すっごく良い物を見つけたよ。
    Suggoku ī mono o mitsuketa yo.

    -----
  4. 料理の内容を見せてもらえますか。
    Ryōri no naiyō o   misete moraemasu ka.

    -----
  5. 外が見れるように、カーテンを開けてあげるね。
    Soto ga   mireru yō ni, kāten o akete ageru ne.

    -----
  1. mi
  2. mie
  3. mire
  4. mise
  5. mitsu
落ちる : ichiru, ochiru
借りる : kariru, kareru, kireru
  1. 彼は頭が切れる。
    Kare wa atama ga   kireru.

    -----
  2. トイレをお借りしていいですか。
    Toire wo o   kari shite īdesu ka.

    -----
  3. 現在は川は涸れてしまっている。
    Genzai wa kawa wa  karete shimatte iru.

    -----
  1. kare
  2. kari
  3. kire
故障 : kòshóꜜò, kòshóó
  1. コショウを取ってください。
    Kòshóꜜò o totte kudasai.

    -----
  2. 電気ヒーターがどこか故障している。
    Denki hītā ga doko ka   kòshóó shite iru.

    -----
  1. kòshóó
  2. kòshóꜜò
直ぐ : sugi, sugu, sugoi
: àtámáꜜ, kàshíráꜜ, tō, zu
  1. ガイドの右の膝頭に小さなバンドエイドが見えた。
    Gaido no migi no hizagashira ni chīsana bandoeido ga mieta.

    -----
  2. 頭が痛いです。
      Atama ga itai desu.

    -----
  1. atama
  2. gashira
出来る : dekiru, kiteru
  1. 連絡出来ます。
    Renraku dekimasu.

    -----
  2. あなたに手紙が来てるよ。
    Anata ni tegami ga kiteru yo.

    -----
  1. deki
  2. kite
必要 : hissu, hitsuyō
  1. 堪能な英語力は必須です。
    Kan'nō na eigoryoku wa   hissu   desu.

    -----
  2. もっと時間が必要だ。
    Motto jikan ga hitsuyō da.

    -----
  1. hissu
  2. hitsuyō

J.I.5.6 読んで下さい。

旅行者: 助けて下さい。
-----
通行人: どうしたのですか。
-----
旅行者: 此の近くに病院が有りますか。
-----
通行人: 此の近くに有りませんね。タクシーを利用する必要があります。
-----
旅行者: お金が足りません。電話を借りて良いですか。
-----
通行人: はい、どうぞ。
-----
旅行者: 済みません、日本語が余り出来ませんから、此処へ電話して下さい。此処に連絡先が有ります。
-----
通行人: じゃ、連絡して見ましょう。
-----

旅行者: 済みません、救急車を呼んで下さい。気分が悪くなりました。
-----
警察官: どうしたのですか。
-----
旅行者: バイクが故障したので、私は道路に落ちました。
-----
警察官: 頭を怪我しましたか。
-----
旅行者: いいえ。足や腕を少し怪我しました。病院に連れって行って下さい。
-----
警察官: 一寸待って下さい。 救急車は直ぐに来ます。パスポートを見せて下さい。
-----
旅行者: 済みません、パスポートを無くしました。
-----
警察官: 何処に住んでいますか。
-----
旅行者: 私は港湾ホテルに住んでいます。
-----
通行人: ホテルに電話します。 病院でお会いしましょう!
-----

J.I.5.6.1 以下の単語を含む文を見つけて下さい。

Otsi eelmisest vestlusest laused, milles leidub järgmisi sõnu!

助けて, ね,必要,足りません,借りて,余り,見ましょう,悪く,どう,故障,や,連れって,待って,直ぐ,無くしました,住んで,電話,病院

J.I.5.6.2 質問して答えて下さい。

Vasta eelmise vestluse põhjal järgmistele küsimustele!
  1. 誰が話しているのですか?
  2. 旅行者は何を尋ねますか?
  3. 通行人は何と答えましたか?
  4. その後、旅行者は何を尋ねますか?
  5. 通行人は何と答えましたか?
  6. 旅行者は警察官に何をするように頼みますか?
  7. 警察官は何を尋ねますか?
  8. 旅行者は何と答えましたか?
  9. 旅行者の頭を怪我しましたか?
Küsige ja vastake nüüd ise!

J.I.5.6.3 間違いを直して下さい。

此れはお宅の電话番號ですか。
Sore ha ataku no tenwa bangō desu ga.

气分が良くありません。
Gibun wa yiku arimasu.

病气に成りました。
Byōgi ni narimoshita.

腕が腫れています。
Ashi ga harede imas.

醫者に见て貰いたいのですが。
Isya ni mite morai taino desga.

后で掛け直しもむ。
Gode kake naosimas.

J.I.5.7 漢字

J.I.5.7.1 これらの漢字のどの部分が意味に関係していますか?

  1. , , ,
  2. , , , , , ,
  3. , , , , ,
  4. , , , , , , ,
  5. , , , , , , ,
  6. , , ,
  7. , , ,
  8. , , , ,
  9. ,
  10. , ,
  11. , ,
  12. , , ,
  13. , ,
  14. ,
  1. , , , , ,
  2. , ,
  3. , ,
  4. , , , ,
  5. , , ,
  6. , ,
  7. ,
  8. , , ,

J.I.5.7.2 これらの漢字のどの部分が発音に関係していますか?

  1. ,
  2. ,
  3. , , 庿
  4. , , , ,
  5. , , , ,
  6. , , ,
  7. , , , , ,
  8. , , ,
  9. , , ,
  10. , , , ,
  11. , , , , , , ,
  12. , , , ,
  13. , , , , , , , , ,
  14. , , , ,
  15. , , , , , , , , , , , , ,
  16. , , , , , , ,
  17. , , , , ,
  18. , , , , , , , , ,
  19. , , ,
  20. ,
  21. , , , , , , , ,
  22. ,
  23. , , , , ,
  24. , , , , , ,
  1. ,
  2. ,
  3. ,
  4. , ,
  5. ,
  6. , , ,
  7. ,
  8. ,
  9. ,
  10. , , ,
  11. , , ,
  12. ,
  13. 言う, , , 結う
  14. , , , , 請う
  15. , ,
  16. ,
  17. , , , , , , , ,
  18. 分かる, 別れる
  19. , , , ,
  20. ,
  21. , , ,
  22. ,
  23. , ,
  24. , ,
  25. , , , , , ,
  26. , ,
  27. , ,
  28. , , ,
  29. , , ,
  30. ,
  31. ,
  32. ,
  33. , ,
  34. , , ,
  35. , ,
  36. ,
  37. ,

J.I.5.7.3 新字体

Leia vastav hiina keeles tarvitatav lihtsustamata ja lihtsustatud kuju igale jaapani keele märgile (vasakpoolses tulbas)!

J.I.5.7.4 音符

   Õpi selgeks tuttavate märkide (住, 気, 絡, 救, 故, 障, 利, 用, 港, 怪, 我) häälduslikud osad!
, , , ,


J.I.5.7.5 意符

   Uuri, mis laadi nähtustele viitab nende sõnade (脂肪 , 腎臓 , 腓腹筋 ) ühine osa!

   Arva tähendusliku osa ( 車 ; 氵, 水 ; 金 ; 木 ; 肉) põhjal: milline märk, millise pildiga sobib!

J.I.5.7.6 日本語と中国語の単語を書いて下さい。

  1. 直ぐ,
  2. 港湾, 港灣
  3. 連絡, 连络, 聯絡
  4. 電話, 电话, 電話
  5. 気分, 气分, 氣分
  6. , ,
  7. , ,
  8. 救急車, 救急车
  9. 出来る, 出來
  10. 会う,
  11. ,
  12. ,
  13. ,
  1. 信号, 信號
  2. 電車, 电车, 電車
  3. 地下鉄, 地鐵, 地铁
  4. 海辺, 海邊, 海边
  5. 真っ直ぐ, 一直
  6. 結構, 结构
  7. 現金, 现金
  8. 御座, 禦座
  9. 差別, 差别
  10. 支払, 支付
  11. 経済, 經濟, 经济
  12. 以為, 以爲, 以为
  13. 売買, 賣買, 卖买
  14. 翻訳, 翻譯, 翻译
  15. 選択, 選擇, 选择
  16. , ,
  17. , ,
  18. 適切, 合適, 合适
  19. 単語, 單詞, 单词
  20. 天気, 天氣, 天气
  21. 関知, 關心, 关心
  22. 韓国, 韓國, 韩国
  23. 意味, 意義, 意义
  24. , 亿
  25. 準備, 准备
  26. 漢字, 汉字
  27. 午後, 午后
  28. 失礼, 失禮
  29. 時計, 时钟
  30. 獅子, 狮子
  31. 到達, 到达
  32. 数字, 數字

J.I.5.8 外来語を推測してください。

Loe võõrsõna hääldust ja arva tähendus.
ibuprofeen イブプロフェン
vitamiin ビタミン
aspiriin アスピリン
penitsilliin ペニシリン
kofeiin カフェイン
kiniin キニーネ
statiin スタチン
reserpiin レセルピン
kortisoon コルチゾン
kodeiin コデイン
paratsetamool パラセタモール
(dietüül)eeter エーテル
diazepam ジアゼパム
Viagra バイアグラ
metadoon メサドン
fentanüül フェンタニル
kokaiin コカイン
oopium アヘン
morfiin モルヒネ
ketamiin ケタミン
heroiin ヘロイン
amfetamiin アンフェタミン

Millised märgid kordusid neis võõrsõnades kõige rohkem (üle 5 korra)?

Kuidas hääldada järgmisi カタカナ märke:
  1. 1 , 2 , 3
  2. 1 , 2 , 3 , 4
  3. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  1. 1 , 2 , 3 , 4
  2. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  3. 1 , 2 , 3 , 4
  4. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  5. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  6. 1 , 2 , 3 , 4 , 5
  7. 1 , 2 , 3 , 4 , 5 , 6
  8. 1 , 2
  9. 1


Leia peatükist sõnu, kus on ülal loetletud märke!

J.I.5.9 以下の談話を翻訳して実行して下さい。

1)

Turist palub abi.
-----
Politseinik küsib, mis juhtus.
-----
Turist palub kiirabi kutsuda.
-----
Politseinik küsib uuesti, mis juhtus.
-----
Turist ütleb, kukkus jalgrattaga (自転車 ).
-----
Politseinik küsib, kas kiiver (ヘルメット ) on olemas ja palub seda näidata.
-----
Turist vastab, et ei saa aru.
-----
Politseinik kordab (自転車用ヘルメット).
-----
Turist näitab, kus kiiver on.
-----
Politseinik küsib, kas pea sai viga.
-----
Turist vastab, et hoopis põlv () sai viga ja palub end haiglasse saata.
-----
Politseinik palub oodata ja teatab, et kiirabiauto juba tuleb.
-----
Turist tänab.
-----


2) Loe kohe eesti keeles nii palju, kui aru saad!

助けて下さい。
此処へ電話して下さい。
救急車を呼んで下さい。
一寸待って下さい。
パスポートを見せて下さい。
病院に連れって行って下さい。
電話を借りて良いですか。
何処に住んでいますか。
頭を怪我しましたか。
日本語が余り出来ません。
此の近くに有りませんね。
お金が足りません。
タクシーを利用する必要があります。

J.I.5.10 複合語

Arva näidete põhjal () liitsõnade tähendus!

J.I.5.11 jaapani päritolu arvsõnad

Lisaks seniõpitud hiinapärastele arvsõnadele tarvitatakse jaapani keeles ka jaapani päritolu arvõnu, mida oleme juba näinud 何月何日 päevade lugemisel. 10-st suuremaid jaapani päritolu arvsõnu tarvitatakse väga harva. Näiteks 20. aastane on 二十歳 は​たち, kuid ülejäänud juhtudel lisatakse lihtsalt arvsõnale さい:
   一歳 いっさい, 四歳 よんさい, 七歳 ななさい, 八歳 はっさい, 九歳 きゅうさい, 十歳 じゅっさい, 二十四歳 にじゅうよんさい, 二十七歳 にじゅうななさい, 二十八歳 にじゅうはちさい, 三十歳 さんじゅっさい.

Ütle, kui vana su (vana)ema on!

あなたのお母さんは何歳ですか。


1-st 10-ni saab elutuid asju loendada ka jaapani päritolu arvsõnade ja järelliite abil.
      Niisiis küsimusele Kui mitu moblat sul on?, saab vastata:
四つです。
四台です。
四個です。

Ütle, mitu antenni on su autol või maja katusel!

あなたのラジオにはアンテナがいくつありますか。

Ütle, mitu vanaisa sul on! Pea meeles, et isikute loendamise ühik on !

御祖父さんは何人いますか。

Ütle, mitu koera sul on! Pea meeles, et loomade loendamise ühik on !

犬は何匹いますか。



J.I.4. 交通輸送 liiklemine   <   <     目次 sisukord     >   >   J.I.6. 復習 kordamine


Comments

Popular posts from this blog

J.I.6. kordamine

J.I.4 liiklemine